23.09.2015 Views

Eesti Inimarengu Aruanne 2006

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Tabel 2.6. Erakondade pooldajate hoiakud mineviku ning<br />

ühiskondlike muutuste suhtes<br />

Isamaaliit<br />

Res<br />

Publica<br />

SDE<br />

Rahvaliit<br />

ENSV-s oli turvalisus suurem 49 51 42 57 70 65 56<br />

ENSV-s oli heaolu suurem 36 41 39 47 61 57 48<br />

ENSV-s olid inimesed hoolivamad 43 42 38 46 60 55 50<br />

Ei nõustu, et ENSV-s polnud midagi head 51 48 46 61 66 67 56<br />

„Plats puhtaks!” loosung oli õige 41 28 36 30 17 22 25<br />

Pooldab <strong>Eesti</strong> astumist Euroopa Liitu 37 36 35 29 24 29 27<br />

Hindab väga positiivselt <strong>Eesti</strong>s 15 aasta<br />

jooksul toimunud arenguid<br />

Allikas: MeeMa 2005<br />

43 40 39 33 26 30 28<br />

Joonis 2.27. <strong>Eesti</strong> poliitikamaastik<br />

<strong>2006</strong>. aasta alguseks erakondade<br />

pooldajate hoiakute alusel<br />

1<br />

-5 -4 -3 -2 -1 0 -1 -2 -3 -4 -5<br />

Vasak Rahvaliit<br />

Parem<br />

-1<br />

Joonis 2.28. Erakondade pooldajate<br />

sotsiaalpoliitilised (nõustujate ja<br />

mittenõustujate saldo)<br />

SDE<br />

Allikas: MeeMa 2005<br />

Muutusi pooldav, tulevikku suunatud<br />

Keskerakond<br />

Muutusi tõrjuv, minevikku suunatud<br />

-60 -40 -20 -00 -20 -40 -60 -80<br />

Allikas: MeeMa 2005<br />

6<br />

5<br />

4<br />

3<br />

2<br />

-2<br />

-3<br />

Isamaaliit<br />

Reformierakond<br />

Res<br />

Publica<br />

SDE<br />

Keskerakond<br />

Rahvaliit<br />

Reformierakond<br />

Keskerakond<br />

Keskmine<br />

Reformierakond<br />

Isamaaliit<br />

Res<br />

Publica<br />

Riik peaks aitama<br />

nõrgematel eluga<br />

toime tulla<br />

Haridus, sh<br />

kõrgharidus peab<br />

olema tasuta<br />

kättesaadav<br />

Riik peab avalikkuse<br />

huvides turgu<br />

reguleerima<br />

Maksud peaksid<br />

olema nii suured, et<br />

tagada sotsiaalset<br />

heaolu<br />

Millised on sotsiaalse innovatsiooni eeldused<br />

<strong>Eesti</strong> ühiskonnas? Kas vasak- ja parempoolsel<br />

skaalal eristuvate erakondade pooldajaskond erineb<br />

omavahel soovilt tugevdada sotsiaalse ümberjaotuse<br />

printsiipi ning suurendada avalike teenuste<br />

pakkumise ja sotsiaalkaitse tugevdamise huvides<br />

riigi rolli turukonkurentsi mõjude reguleerimisel<br />

või annavad valijate hoiakud erakondadele aluse<br />

konsensuse leidmiseks neis küsimustes?<br />

Nagu näeme jooniselt 2.28., iseloomustab<br />

vasakpoolseid erakondi tugevamalt kui parempoolseid<br />

nende pooldajate seas domineeriv ootus,<br />

et riik aitaks nõrgematel toime tulla. Veidi nõrgemal<br />

kujul, kuid siiski ülekaalus on see seisukoht<br />

aga ka parempoolsete erakondade toetajate hulgas.<br />

Samuti pooldab enamus kõigi erakondade toetajaid<br />

sotsiaalse turumajanduse põhipostulaati, et riik<br />

peab avalikes huvides turu mõjusid reguleerima.<br />

Samas on tähelepanuväärne, et ka vasakpoolsemate<br />

erakondade pooldajaskonnas domineerib<br />

soov hoida makse igal juhul madalal. Seega – ehkki<br />

sotsiaalse turumajanduse ideed on ülekaalus, pole<br />

sellele vastav rahapoliitika muutus populaarne.<br />

Samas küsimusele, kas riik peaks turgu rohkem<br />

avalikes huvides reguleerima, on positiivselt vastanute<br />

hulk kõigi erakondade toetajaskonnas suurem<br />

kui puhast vabaturumajandust ja mittesekkuvat<br />

riiki toetajate osakaal. Kuigi kõigi erakondade<br />

pooldajate seas on enamus nõus sellega, et haridus,<br />

sealjuures ka kõrgharidus oleks tasuta kättesaadav,<br />

on selle sooviga vastuolus mittenõustumine väitega,<br />

et tasuta avalike teenuste tagamiseks peaks<br />

riik koguma rohkem maksumaksjate raha.<br />

Saame rääkida <strong>Eesti</strong> avalikkuses valitsevast<br />

kahest sisult vastandlikust konsensusest: ühelt poolt<br />

üksmeelsest soovist mitte tõsta maksumaksja osalust<br />

avalike teenuste rahastamisel, teisalt aga sama üksmeelsest<br />

ootusest riigi poolt osutatavate avalike teenuste<br />

kättesaadavuses. Sellest näeme, et erakondade<br />

| 58

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!