Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tabel 2.6. Erakondade pooldajate hoiakud mineviku ning<br />
ühiskondlike muutuste suhtes<br />
Isamaaliit<br />
Res<br />
Publica<br />
SDE<br />
Rahvaliit<br />
ENSV-s oli turvalisus suurem 49 51 42 57 70 65 56<br />
ENSV-s oli heaolu suurem 36 41 39 47 61 57 48<br />
ENSV-s olid inimesed hoolivamad 43 42 38 46 60 55 50<br />
Ei nõustu, et ENSV-s polnud midagi head 51 48 46 61 66 67 56<br />
„Plats puhtaks!” loosung oli õige 41 28 36 30 17 22 25<br />
Pooldab <strong>Eesti</strong> astumist Euroopa Liitu 37 36 35 29 24 29 27<br />
Hindab väga positiivselt <strong>Eesti</strong>s 15 aasta<br />
jooksul toimunud arenguid<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
43 40 39 33 26 30 28<br />
Joonis 2.27. <strong>Eesti</strong> poliitikamaastik<br />
<strong>2006</strong>. aasta alguseks erakondade<br />
pooldajate hoiakute alusel<br />
1<br />
-5 -4 -3 -2 -1 0 -1 -2 -3 -4 -5<br />
Vasak Rahvaliit<br />
Parem<br />
-1<br />
Joonis 2.28. Erakondade pooldajate<br />
sotsiaalpoliitilised (nõustujate ja<br />
mittenõustujate saldo)<br />
SDE<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
Muutusi pooldav, tulevikku suunatud<br />
Keskerakond<br />
Muutusi tõrjuv, minevikku suunatud<br />
-60 -40 -20 -00 -20 -40 -60 -80<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
6<br />
5<br />
4<br />
3<br />
2<br />
-2<br />
-3<br />
Isamaaliit<br />
Reformierakond<br />
Res<br />
Publica<br />
SDE<br />
Keskerakond<br />
Rahvaliit<br />
Reformierakond<br />
Keskerakond<br />
Keskmine<br />
Reformierakond<br />
Isamaaliit<br />
Res<br />
Publica<br />
Riik peaks aitama<br />
nõrgematel eluga<br />
toime tulla<br />
Haridus, sh<br />
kõrgharidus peab<br />
olema tasuta<br />
kättesaadav<br />
Riik peab avalikkuse<br />
huvides turgu<br />
reguleerima<br />
Maksud peaksid<br />
olema nii suured, et<br />
tagada sotsiaalset<br />
heaolu<br />
Millised on sotsiaalse innovatsiooni eeldused<br />
<strong>Eesti</strong> ühiskonnas? Kas vasak- ja parempoolsel<br />
skaalal eristuvate erakondade pooldajaskond erineb<br />
omavahel soovilt tugevdada sotsiaalse ümberjaotuse<br />
printsiipi ning suurendada avalike teenuste<br />
pakkumise ja sotsiaalkaitse tugevdamise huvides<br />
riigi rolli turukonkurentsi mõjude reguleerimisel<br />
või annavad valijate hoiakud erakondadele aluse<br />
konsensuse leidmiseks neis küsimustes?<br />
Nagu näeme jooniselt 2.28., iseloomustab<br />
vasakpoolseid erakondi tugevamalt kui parempoolseid<br />
nende pooldajate seas domineeriv ootus,<br />
et riik aitaks nõrgematel toime tulla. Veidi nõrgemal<br />
kujul, kuid siiski ülekaalus on see seisukoht<br />
aga ka parempoolsete erakondade toetajate hulgas.<br />
Samuti pooldab enamus kõigi erakondade toetajaid<br />
sotsiaalse turumajanduse põhipostulaati, et riik<br />
peab avalikes huvides turu mõjusid reguleerima.<br />
Samas on tähelepanuväärne, et ka vasakpoolsemate<br />
erakondade pooldajaskonnas domineerib<br />
soov hoida makse igal juhul madalal. Seega – ehkki<br />
sotsiaalse turumajanduse ideed on ülekaalus, pole<br />
sellele vastav rahapoliitika muutus populaarne.<br />
Samas küsimusele, kas riik peaks turgu rohkem<br />
avalikes huvides reguleerima, on positiivselt vastanute<br />
hulk kõigi erakondade toetajaskonnas suurem<br />
kui puhast vabaturumajandust ja mittesekkuvat<br />
riiki toetajate osakaal. Kuigi kõigi erakondade<br />
pooldajate seas on enamus nõus sellega, et haridus,<br />
sealjuures ka kõrgharidus oleks tasuta kättesaadav,<br />
on selle sooviga vastuolus mittenõustumine väitega,<br />
et tasuta avalike teenuste tagamiseks peaks<br />
riik koguma rohkem maksumaksjate raha.<br />
Saame rääkida <strong>Eesti</strong> avalikkuses valitsevast<br />
kahest sisult vastandlikust konsensusest: ühelt poolt<br />
üksmeelsest soovist mitte tõsta maksumaksja osalust<br />
avalike teenuste rahastamisel, teisalt aga sama üksmeelsest<br />
ootusest riigi poolt osutatavate avalike teenuste<br />
kättesaadavuses. Sellest näeme, et erakondade<br />
| 58