Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tabel 2.5. Erakondade pingeread pooldajate meelsusindeksite alusel<br />
Millised <strong>Eesti</strong> erakonnad on Teie huvide ja vaadete seisukohalt Teile kõige lähemad?<br />
Rahvusliku konservatiivsuse indeks Vasakpoolsuse indeks Parempoolsuse indeks<br />
Muu erakond 3,28 Muu erakond 3,43 Res Publica 3,20<br />
Rahvaliit 2,82 SDE 2,89 Isamaaliit 3,14<br />
Mitte ükski erakond 2,76 Rahvaliit 2,77 Reformierakond 2,89<br />
Isamaaliit 2,65 Mitte ükski erakond 2,70 Kõik eesti vastajad 2,74<br />
Res Publica* 2,64 Keskerakond 2,69 Mitte ükski erakond 2,61<br />
SDE* 2,62 Kõik eesti vastajad 2,49 Rahvaliit 2,50<br />
Keskerakond* 2,57 Isamaaliit 2,32 SDE 2,49<br />
Kõik eesti vastajad 2,56 Reformierakond 2,31 Keskerakond 2,44<br />
Reformierakond 2,39 Res Publica 2,09 Muu erakond 2,21<br />
*Erinevus üldkeskmisest jääb statistilise vea piiridesse<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
Vaadeldes erakondade pooldajate eristumist rahvusliku<br />
konservatiivsuse alusel, on konservatiivsemate<br />
valijate eelistus jagunenud Isamaaliidu ja<br />
Rahvaliidu vahel, kõige vähem konservatiivsed on<br />
Reformierakonna pooldajad ning keskmisest ei eristu<br />
Keskerakonna, sotside ja Res Publica pooldajad.<br />
On tähelepanuväärne, et nii need, kes ei poolda<br />
ühtki erakonda kui need, kelle eelistuseks on mõni<br />
Riigikogust välja jäänud erakond, on oma hoiakutelt<br />
märgatavalt konservatiivsemad ja vähemuste<br />
suhtes enam sallimatud kui parlamendierakondade<br />
toetajad. Samas on neile enam omane vasakpoolsus<br />
kui parempoolsus.<br />
Erakondade pooldajate<br />
suhtumine <strong>Eesti</strong> arengutesse<br />
Kuna klassikalised poliitilised ideoloogiad vasakparemskaala<br />
ja konservatiivsus-liberaalsus aitavad<br />
ainult osaliselt määratleda erakondade kuvandit,<br />
on oluline võrrelda erakondade pooldajaskondi<br />
ka teiste maailmavaateliste küsimuste kaudu. Oluliseks<br />
eristajaks osutub siinkohal mineviku-tuleviku<br />
mõõde, millega MeeMa uuringus olid seotud ühelt<br />
poolt küsimused suhtumisest <strong>Eesti</strong>s toimunud muutustesse<br />
ja tulevikuohtude tunnetamine, teisalt nõukogude<br />
minevikuga seotud hoiakud, sh nõustumine<br />
“Plats puhtaks!” poliitikaga ja omandi tagastamisega.<br />
Kui vasak-parem skaala viib samale poolele sotsid,<br />
Keskerakonna ja Rahvaliidu, siis minevikutuleviku<br />
teljel asuvad sotside pooldajad lähemal<br />
Isamaaliidule, Reformierakonnale ja Res Publicale.<br />
Tulevikuarengute ohtusid tajuvad aga kõige teravamalt<br />
sotsiaaldemokraadid, vastandudes siin muretusega<br />
silma paistvatele Reformierakonna pooldajatele.<br />
Suhtumises “Plats puhtaks!” loosungisse on<br />
Reformierakond aga lähemal Keskerakonnale ja<br />
Rahvaliidule kui Isamaale ja Res Publicale. Suhtumises<br />
muutustesse on Keskerakonna ja Rahvaliidu<br />
pooldajad pigem negatiivselt häälestatud poolel,<br />
samas kui sotsid koos paremerakondadega suhtuvad<br />
muutustesse valdavalt positiivselt (vt tabel 2.6.).<br />
Võime niisiis väita, et <strong>2006</strong>. aasta alguseks eristusid<br />
kõigi <strong>Eesti</strong> erakondade pooldajaskonnad üksteisest<br />
suhteliselt selgesti kahel poliitilist maastikku<br />
struktureerival teljel: esiteks selle poolest,<br />
kuidas nad suhtuvad riigi sotsiaalsesse rolli, mis<br />
on võrdlemisi lähedane klassikalisele vasak-parem<br />
jaotusele, ja minevik-tulevik teljel, milles ühendub<br />
hinnang minevikule ja kaasaminek ühiskonnas<br />
toimunud muutustega (vt joonis 2.27.).<br />
Selline poliitikamaastiku struktuur tuli eriti selgesti<br />
ilmsiks <strong>2006</strong>. aasta presidendikampaanias, mille<br />
käigus mitte niivõrd vasak-parempoolsus kui suhtumine<br />
nõukogude minevikku ning <strong>Eesti</strong> avanemisesse<br />
Läände muutus kõige olulisemaks eraldusjooneks<br />
sotside, Reformierakonna, Isamaaliidu ja Res Publica<br />
ühiskandidaadi Toomas Hendrik Ilvese ja Rahvaliidu<br />
ning Keskerakonna kandidaadi Arnold Rüütli vahel.<br />
Erakonnad ja <strong>Eesti</strong> ühiskonna<br />
valmisolek muutusteks<br />
<strong>Eesti</strong> arengustrateegia „Säästev <strong>Eesti</strong> 21” autorid on<br />
veendumusel, et <strong>Eesti</strong> jätkusuutlikkuse eelduseks<br />
on järgmistel kümnenditel toimuv selge arengukiirendus.<br />
See ei ole võimalik senise vähesekkuva riigi<br />
mudeli ning majandusedu keskse liberaalse poliitika<br />
jätkumise teel, vaid eeldab ülemäära suureks<br />
paisunud sotsiaalsete erisuste pehmendamist ning<br />
kaasavama vähemustepoliitika rakendamist (Säästev<br />
<strong>Eesti</strong> 21, 2005).<br />
57 |
Change language