You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
sega kaasneb ka väiksem huvi ühiskonna probleemide<br />
suhtes ja madalam aktiivsus poliitikavälistel<br />
üritustel või kodanikeühendustes osalemisel.<br />
Eelnevast selgus, et inimeste sotsiaalsed hoiakud<br />
jagunesid küllaltki selgelt nende sotsiaalsest<br />
staatusest tulenevalt. Seetõttu pakub huvi, kas sama<br />
selge jagunemine on näha ka erakondade valikul.<br />
See näitab, kas <strong>Eesti</strong> poliitikamaastikul on välja<br />
kujunenud või hakkab välja kujunema stabiilne,<br />
maailmavaatelistest valikutest ajendatud muster.<br />
On põhjust arutada selle üle, milliste oma<br />
pooldajaskonna sotsiaalsest eripärast tulenevate<br />
huvidega arvestavad erakonnad oma poliitikaid<br />
kujundades. Või vastupidi – kuidas erakondade<br />
pooldajaskonna sotsiaalne koosseis mõjutab erakonna<br />
tegevust ühiskonna jaoks oluliste probleemide<br />
tõstatamisel ja lahenduste otsimisel (vt lisa<br />
8.)? Võib ju eeldada, et Rahvaliidu ja Keskerakonna<br />
positsioonid ühiskonna muutustesse suhtumisel on<br />
seotud füüsilise töö tegijate ning madalama staatuse<br />
ja sissetulekuga inimeste osakaaluga nende<br />
toetajaskonnas. Nagu ka paremerakondade poolehoid<br />
turuliberalismile on tingitud nende valijaskonna<br />
nooremast ja haritumast koosseisust. Kas<br />
mitte naiste ja vaimse töö tegijate suurem osakaal<br />
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna pooldajaskonnas<br />
ei mõjuta selle erakonna suuremat murelikkust<br />
<strong>Eesti</strong> tuleviku pärast?<br />
Vasak- ja paremerakondade potentsiaali ühiskondlike<br />
arengute mõjutajana aitab võrrelda nende<br />
pooldajaskonna “kihistruktuur”, ehk teisisõnu<br />
ametialasest positsioonist ja omandist tulenev kuulumine<br />
nende hulka, kellel on suurem majanduslik<br />
vabadus ja võim otsustada nii iseenda kui teiste<br />
tegevuse üle.<br />
Nagu on näha jooniselt 2.25., on suuremad erinevused<br />
kui konkreetsete erakondade pooldajate<br />
vahel erakondlikku eelistust mitteomavate ja end<br />
erakondlikult määratlenud vastajate vahel. On selgesti<br />
näha, et eeskätt töölised ja teenindajad ei oska<br />
või ei taha oma erakondlikke sümpaatiaid määratleda,<br />
ehk teiste sõnadega, ei oma poliitiliste valikute<br />
tegemiseks piisavalt kas tahet, teadmisi või<br />
kogemusi.<br />
Seda võiks tõlgendada ka kui märki enesehinnanguliselt<br />
madalamate kihtide sotsiaalse tõrjutuse<br />
tendentsist <strong>Eesti</strong> poliitikaväljal. Samas on aga<br />
erakondade pooldajaskonna teenindajate ja tööliste<br />
osakaal kõige väiksem just sotside pooldajate<br />
hulgas, kus domineerivad vaimse töö tegijad. See<br />
tõendab veelkord, et vasak-parem skaala klassikaline<br />
sotsiaalne taust pole <strong>Eesti</strong>s näiteks Soome või<br />
Saksamaaga võrreldes tänaseni välja kujunenud.<br />
On siiski mõned tähelepandavamad erisused<br />
erakondade sotsiaalses taustas, mis tunduvad loogiliselt<br />
seostuvat klassikalise parem-vasak jaotusega.<br />
Torkab silma, et Isamaa ja Reformierakonna<br />
Joonis 2.25. Erakondade pooldajate<br />
ametipositsioon<br />
100%<br />
75%<br />
50%<br />
25%<br />
0%<br />
15<br />
17<br />
32<br />
25<br />
31<br />
Isamaaliit<br />
Pensionär<br />
Tööline,<br />
teenindaja<br />
15<br />
20<br />
37<br />
23<br />
28<br />
Reformierakond<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
15<br />
20<br />
37<br />
21<br />
21<br />
Res Publica<br />
24<br />
18<br />
31<br />
28<br />
22<br />
SDE<br />
Kodune, töötu<br />
Valgekraeline<br />
täitja<br />
toetajaskonnas on keskmisest suurem kaal nn iseseisva<br />
otsustusõigusega gruppidel, kellena käsitlesime<br />
ettevõtjaid, tippjuhte ja intellektuaale (kunstnikke,<br />
teadlasi). Nende rühmade praktikaga sobib<br />
ilmselt rohkem kokku maailmavaade, mis rõhutab<br />
individuaalset ettevõtlusvabadust. Samas on ettevõtjaid<br />
ja juhte vähem sotside pooldajaskonnas,<br />
kus seevastu suurimaks rühmaks on valgekraedpalgatöölised<br />
(ametnikud, keskastme spetsialistid),<br />
kes ühelt poolt rohkem sõltuvad avaliku sektori<br />
arengust, teisalt aga on enam ette valmistatud<br />
mõtlema ja arutlema ühiskondlike probleemide<br />
üle abstraktsemal viisil, mitte ainult oma isiklikust<br />
huvist lähtudes.<br />
Keskerakonna ja Rahvaliidu toetajad eristuvad<br />
pensionäride suure erikaalu poolest, samas kui<br />
nendes on valgekraesid ja iseseisva otsustusõigusega<br />
isikuid kokku keskmisest vähem. Seega võib<br />
oletada, et <strong>Eesti</strong> vasakerakondi ühendavaks jooneks<br />
on nende inimeste esindamine, kelle huvid on<br />
seotud rohkemal määral avaliku sektori arengust,<br />
kuid SDE seisukohalt on määravam selle valdkonna<br />
professionaalide, töötajate vaated, Keskerakonna ja<br />
Rahvaliidu puhul aga n-ö sotsiaalsfääri klientide<br />
vaatepunkt. Res Publica on sellel pildil pigem sarnane<br />
Reformierakonnale, ehkki tema pooldajate<br />
seas on veidi väiksem kaal spetsialistidel kui iseseisva<br />
otsustusõigusega rühmal, seda õppurite ja<br />
koduste suurema osakaalu tõttu pooldajaskonnas.<br />
29<br />
12<br />
36<br />
16<br />
16<br />
Keskerakond<br />
34<br />
12<br />
36<br />
20<br />
15<br />
Rahvaliit<br />
28<br />
10<br />
36<br />
19<br />
21<br />
Muu erakond<br />
Õpilane,<br />
üliõpilane<br />
Iseseisva otsustusõigusega<br />
ettevõtja,<br />
juht, intellektuaal<br />
17<br />
19<br />
45<br />
16<br />
20<br />
Ei sobi ükski<br />
erakond<br />
13<br />
18<br />
50<br />
16<br />
9<br />
Ei tunne huvi<br />
19<br />
17<br />
40<br />
19<br />
19<br />
Kokku<br />
55 |
Change language