Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Joonis 2.24. Rahvuslikud ja soolised erinevused<br />
maailmavaatelistes hoiakutes ja<br />
hinnangutes (indeksite keskmiste erinevus<br />
üldkeskmisest 5-pallisel skaalal)<br />
Negatiivne hinnang<br />
nõukogude ajale<br />
Positiivne hinnang<br />
liitumisele Euroopa Liiduga<br />
Positiivne hinnang<br />
muutustele<br />
Rahvuslik konservatiivsus<br />
Parempoolsusindeks<br />
Vasakpoolsusindeks<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
Tabel 2.4. Millised <strong>Eesti</strong> erakonnad on Teie<br />
huvide ja vaadete seisukohalt Teile kõige<br />
lähemad?<br />
Veergudes ei ole üldsummaks 100%, vastajad said väljendada oma<br />
poolehoidu kahele erakonnale<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
Kõik eesti vene<br />
Isamaaliit 20 28 1<br />
Reformierakond 31 37 18<br />
Res Publica 11 13 8<br />
Sotsiaaldemokraatlik Erakond 16 21 5<br />
Keskerakond 32 24 48<br />
Rahvaliit 13 16 5<br />
Minu vaadetele ja huvidele<br />
pole lähedane ükski erakond<br />
Ei tunne huvi,<br />
ei tea nende erakondade vaateid<br />
naine<br />
mees<br />
vene<br />
-0,80 -0,60 -0,40 -0,20 -0,00 -0,20 -0,40<br />
11 10 12<br />
20 16 31<br />
eesti<br />
Eestlased ja mitte-eestlased on märgatavalt<br />
rohkem lahknevate veendumustega kui mehed ja<br />
naised (joonis 2.24.). Siiski torkab silma tendents,<br />
et meeste ja eestlaste ning naiste ja mitte-eestlaste<br />
erinevused on samasuunalised. Näeme taas <strong>Eesti</strong><br />
siirdeühiskonnale iseloomulikku sotsiaalse domineerimise<br />
efekti, millest oli juttu ka eespool: tugevama<br />
sotsiaalse positsiooniga rühmadele (eestlased<br />
ja mehed) on omane positiivsem suhtumine muutustesse,<br />
parempoolsem maailmavaade ning suu-<br />
rem konservatiivsus, tõrjuvam suhtumine teistsugustesse<br />
inimestesse.<br />
Võime üldistavalt öelda, et <strong>Eesti</strong> ühiskonnas<br />
on tugevama sotsiaalse positsiooniga gruppidele<br />
omased pigem liberaalsed ja konservatiivsed vaated,<br />
mis tagab ka parempoolse ideoloogia domineerimise<br />
poliitikas. Selline tendents näitab ühiskonna<br />
sotsiaalsete suhete hierarhiseeritust ning<br />
struktuurset vastupanu püüetele suunata <strong>Eesti</strong><br />
ühiskondlikku arengut karmile konkurentsile<br />
orienteeritud parempoolsetelt väärtustelt pehmete<br />
sotsiaalsete väärtuste ning vähemustega suurema<br />
arvestamise poole.<br />
Erakondade sotsiaalne taust<br />
Laialt on levinud arvamus, nagu ei erineks <strong>Eesti</strong><br />
erakondade toetajad oluliselt oma vaadete poolest,<br />
määravaks olevat vaid erakondade juhtpersoonide<br />
atraktiivsus. Erakondade toetajaskonna maailmavaatelist<br />
määratlematust ja sotsiaalset ebamäärasust<br />
peetakse arenematu demokraatliku süsteemi<br />
tunnusjoonteks. MeeMa tulemused ei kinnita arvamust,<br />
nagu takistaks erakondade maailmavaatelise<br />
identiteedi ebamäärasus tegemast kodanikel valimistel<br />
selge poliitilise sisuga valikuid.<br />
Arvestades seda, et valijaskonna sümpaatiad ei<br />
ole sageli kinnistunud ühe erakonna külge, palusime<br />
MeeMa 2005 uuringus vastajatel nimetada<br />
kuni kaks erakonda, kelle nad leiavad olevat lähedase<br />
oma arusaamadele ja huvidele. Eestlastest<br />
omab kolm neljandikku erakondlikke eelistusi,<br />
seejuures nimetas kaks kolmandikku kaks endale<br />
lähedast erakonda, 12% aga omas vaid ühte kindlat<br />
lähedast erakonda. Muulaste seas ei seostanud oma<br />
vaateid ja huve ühegi erakonnaga 38%, 22% nimetas<br />
vaid ühte erakonda ja 40% tõi esile kaks neile<br />
lähedast erakonda.<br />
Tuleb tõdeda, et nii eestlaste kui venekeelse elanikkonna<br />
seas on arenenud demokraatliku ühiskonna<br />
kriteeriumide seisukohalt veel liiga suur selliste<br />
inimeste osakaal, kes ei ole valmis teadlikeks<br />
poliitilisteks valikuteks ja keda seetõttu on kergesti<br />
võimalik muuta poliitika passiivseteks objektideks.<br />
Vastajate poolehoidu konkreetsetele erakondadele<br />
näeme tabelist 2.4.<br />
Valdavalt olid eelistused seotud kuue<br />
parlamendierakonnaga. Vaid 5% vastajate koguhulgast<br />
leidis, et nende poolehoid kuulub pigem<br />
mõnele Riigikogus mitte esindatud erakonnale<br />
(Vasakparteile, Kristlikule Rahvaparteile, mõnele<br />
vene erakonnale vms). Seega võib pidada <strong>Eesti</strong> erakondade<br />
maastikku juba piisavalt kristalliseerunuks.<br />
Võrreldes kindlat erakonda eelistanud inimeste<br />
hoiakuid ja aktiivsust nende omaga, kellel<br />
ei olnud ühtegi meelepärast erakonda, võib järeldada,<br />
et erakondliku enesemääratluse puudumi-<br />
| 54
Change language