Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tabel 2.3. Eestlaste ja mitte-eestlaste<br />
nõustumine liberaalse (L) või sotsiaalse<br />
(S) maailmavaatelise sisuga väidetega<br />
(nõustujate %)<br />
S<br />
S<br />
L<br />
S<br />
L<br />
L<br />
S<br />
Tasuta (kõrg)haridus olgu paljudele<br />
kättesaadav<br />
Riik peab aitama nõrgematel eluga<br />
toime tulla<br />
Arengu huvides on vaja hoida maksud<br />
madalad<br />
Avalikes huvides tuleb turgu<br />
reguleerida<br />
Kiire erastamine ja avatud<br />
turumajandus kasulik<br />
Inimene peab ise kindlustama oma<br />
toimetuleku<br />
Kiire erastamine ja avatud<br />
turumajandus kahjulik<br />
Ankeedi keel<br />
Kõik eesti vene<br />
76 74 80<br />
57 58 54<br />
56 54 60<br />
51 45 65<br />
39 42 32<br />
31 31 33<br />
26 27 22<br />
L Turg suudab end ise reguleerida 21 25 13<br />
L<br />
L<br />
(Kõrg)haridus on osa turumajandusest,<br />
selle eest tuleb maksta<br />
Maksud peavad olema küllaldased<br />
tagamaks sotsiaalset heaolu<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
17 19 12<br />
16 18 13<br />
Joonis 2.21. Kultuuriline ja rahvuslik<br />
sallimatus eestlaste ja venelaste hulgas<br />
(antud väidetega nõustujate %)<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0<br />
40<br />
Mitte-eestlaste<br />
suurem osalus<br />
<strong>Eesti</strong> poliitikas<br />
ja majanduses<br />
on <strong>Eesti</strong>le<br />
kahjulik<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
4<br />
<strong>Eesti</strong> vastajad<br />
18<br />
7<br />
Kultuuride<br />
erinevused<br />
tekitavad<br />
konflikte inimrühmade<br />
vahel<br />
ja lagundavad<br />
ühiskonda<br />
41<br />
Vene vastajad<br />
27<br />
Vähemused<br />
peaksid arvestama<br />
enamuse<br />
tahet ning üldkehtivaid<br />
väärtusi<br />
ja käitumisnorme<br />
52<br />
54<br />
Mind häirib,<br />
kui inimesed<br />
oma kõrvalekalduvat<br />
elustiili<br />
avalikult<br />
välja näitavad<br />
Euroopa vanades demokraatiates sajandite pikkusel<br />
traditsioonil, mida on kinnistanud kodanikuharidus,<br />
ajakirjandus ja perekondlikud traditsioonid.<br />
<strong>Eesti</strong>s, nagu teisteski postkommunistlikes<br />
maades, katkes see traditsioon kommunistliku<br />
üheparteisüsteemi kehtestamisega. Poliitiliste vaadete<br />
loomuliku mitmekesisuse taastamine postkommunistlike<br />
maade poliitilises kultuuris on<br />
demokraatia arengu jaoks keskse tähtsusega.<br />
Totalitaarsest üheparteisüsteemist äsja vabanenud<br />
ühiskonnas kulgeb maailmavaadete loomuliku<br />
mitmekesisuse tunnustamine ning erakondade<br />
eristumine klassikaliste poliitiliste<br />
ideoloogiate alusel küllalt suurte raskustega. Selle<br />
asemel on märgata uue “ainuõige maailmavaate”<br />
otsimise tendentsi, olgu selleks turuliberalism või<br />
konservatiivne rahvuslus. Rahvusliku ühtsuse<br />
nimel püütakse vältida erakondade maailmavaateliste<br />
erinevuste rõhutamist. Klassikaliste ideoloogiliste<br />
tunnuste kõrval mängib siirdeühiskonnas<br />
suurt rolli inimeste eristumine selle järgi, kas<br />
nad pooldavad muutusi ja vaatavad positiivselt<br />
tulevikku, või on muutustest häiritud ning haaratud<br />
mineviku nostalgiast. Tihti samastataksegi<br />
avalikkuse poolt vasakpoolust, sh sotsiaaldemokraatlikke<br />
veendeid, minevikuihalusega – poolehoiuga<br />
sotsialistlikule süsteemile sellisena, nagu<br />
seda nõukogude minevikust tuntakse. Samas on<br />
kaasaegses maailmas klassikalistele ideoloogilistele<br />
erinevustele lisandunud uusi aspekte, millest<br />
olulisimaks võib pidada suhtumist rahvuslikesse<br />
ja seksuaalvähemustesse ning soolisse võrdõiguslikkusesse.<br />
MeeMa küsitlustesse lülitasime terve rea vastandväiteid,<br />
mis sisaldasid klassikaliste ideoloogiate<br />
jaoks tunnuslikke seisukohavõtte (vt joonis 2.20. ja<br />
tabel 2.3.).<br />
Loendades iga vastaja positiivseid vastuseid<br />
kas liberaalse või sotsiaalse sisuga väidetele, koostasime<br />
sarnaselt eelpool kirjeldatud metoodikale<br />
parem- või vasakpoolse maailmavaate indeksi.<br />
Kui liberaalsed ja sotsiaalsed veendumused<br />
toovad välja inimeste eristumise klassikalisel<br />
vasak-parem skaalal, on teiseks oluliseks maailmavaateliseks<br />
eristajaks rahvuslikud väärtused<br />
ning suhtumine vähemustesse. Et selle alusel<br />
võrrelda sotsiaalsete rühmade ja erakondade<br />
maailmavaatelisi erisusi, koostasime rahvusliku<br />
konservatiivsuse koondindeksi. Sellesse indeksisse<br />
kuulub nõustumine väidetega, mis rõhutavad<br />
rahvuse püsimist, väljendavad kas avatud<br />
või tõrjuvat suhtumist teistesse kultuuridesse<br />
ja vähemustesse. Üldiseks tendentsiks nendesse<br />
küsimustesse suhtumisel on eestlaste küllaltki<br />
suur konservatiivsus (vt joonis 2.21. ja lisa 7.).<br />
Arvestades <strong>Eesti</strong> avatust paljukultuurilise<br />
Euroopa hoovustele ning vähemuste integrat-<br />
| 52
Change language