You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tarbijalikkus ja<br />
keskkonnateadlikkus<br />
Edukeskne, muutusi toetav siirdekultuur (vt<br />
Kennedy 2002) on <strong>Eesti</strong> ühiskonna kiiresti kandnud<br />
tarbimisühiskonna hoovustesse. Omaette<br />
kultuuriliseks nähtuseks on muutunud “teadlik<br />
tarbijakäitumine”, mis väljendub “bränditeadlikkuses”:<br />
teadlikult valitud elustiilile sobiva<br />
keskkonna kujundamises, klubikultuuris, kindlal<br />
viisil toitumise, riietumise ja meikimise kultiveerimises<br />
jne (vt Keller 2004). Vastukaaluks raiskavale<br />
tarbimismaaniale on ka <strong>Eesti</strong>s hakatud propageerima<br />
keskkonnateadlikku “ökotarbimist“, mida<br />
võib käsitleda kui alternatiivset tarbimiskultuuri,<br />
mis oma linnakesksusega erineb n-ö loomulikust,<br />
talupoeglikust loodusesuhtest. Selgub, et tarbijalikkus<br />
ja keskkonnateadlikkus järgivad oma sotsiaalse<br />
tausta poolest samu mustreid nagu hoiakud<br />
ühiskondlike muutuste suhtes.<br />
Tarbijalikkuse mõõtmiseks kasutasime konsumerismi<br />
indeksit, mille koostasime, summeerides<br />
positiivsed vastuseid küsimustele brändi- ja moeteadlikkusest<br />
korteri sisustamise põhimõtetes, rõivaste<br />
ostmise kriteeriumides, kosmeetika valikus,<br />
samuti iluteeninduse kasutamise ja turismiga seotud<br />
eelistuste kohta. Vastuseisu tarbijalikkusele<br />
mõõtsime väidete põhjal, mis väljendasid negatiivset<br />
suhtumist tarbijalikku käitumisse ning rõhutasid<br />
vajadust kaitsta lapsi ja noori tarbijalikkuse<br />
pealetungi eest.<br />
Vastajate üldist valmisolekut innovatiivseks<br />
ökokäitumiseks mõõtsime keskkonnateadlikkuse<br />
indeksiga, mille koostisse kuulus enese pidamine<br />
keskkonnateadlikuks tarbijaks, ökosõbralike kaubamärkide<br />
ja pakendite teadlik valimine kaupluses,<br />
valmisolek rohkem maksta keskkonnasäästliku<br />
kauba või teenuse eest, taaskasutatavate jäätmete<br />
eraldamine kodumajapidamises, keskkonnasäästlike<br />
toodete (kütuse, kodukeemia jm) kasutamine.<br />
Nii nagu positiivne suhtumine ühiskondlikesse<br />
muutustesse, on ka teadliku tarbijakäitumise<br />
omaksvõtt märgiks kohanemisest uute väärtuste,<br />
hinnangute ja reeglitega. Võime seda pidada ka<br />
mikroinnovatiivsuseks, valmisolekuks muuta oma<br />
argikäitumist vastavaks uutele sotsiaalsetele ootustele.<br />
Bränditeadlik tarbijakäitumine eeldab suuremaid<br />
sissetulekuid ja on omane noortele ning<br />
haritumatele (joonis 2.18.). Samas näeme, et keskkonnateadlik<br />
käitumine on samuti omane pigem<br />
jõukamatele ja haritutele, kuid ilmneb rohkem<br />
keskeas. Ootuspärane on naiste, mõnevõrra üllatav<br />
aga venekeelsete vastajate keskmisest suurem<br />
tarbijalikkus, mis küll mõlemal juhul jääb statistilise<br />
vea piiridesse.<br />
Kuna nende parameetrite kaudu saab väljenduda<br />
isiku vastavus sotsiaalsetele ootustele, on nii<br />
Joonis 2.19. Konsumerism ja KESKKONNAteadlikkus<br />
kihtides (erinevused<br />
KESKMISEST 5-pallise indeksi skaalal)<br />
kõrgkiht<br />
kõrgkeskkiht<br />
keskkiht<br />
madalkiht<br />
-1,00 -0,50 0,00 0,50 1,00<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
Konsumerism<br />
madalkeskkiht<br />
Keskkonnateadlikkus<br />
Joonis 2.20. Nõustumine liberaalse (L) või<br />
sotsiaalse (S) maailmavaatelise sisuga<br />
väidetega (nõustujate %)<br />
Maksud peavad olema küllaldased<br />
tagamaks sotsiaalset heaolu (S, L)<br />
Kiire erastamine ja avatud turumajandus<br />
on kahjulik (S, L)<br />
Avalikes huvides tuleb turgu<br />
reguleerida (S, L)<br />
Riik peab aitama nõrgematele eluga<br />
toime tulla (S, L)<br />
Tasuta (kõrg)haridus olgu paljudele<br />
kättesaadav (S, L)<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
konsumerism kui keskkonnateadlikkus <strong>Eesti</strong> oludes<br />
käsitletavad ühiskondliku edukuse näitajana,<br />
sotsiaalse staatuse sümbolina. Seda näitab ka teadliku<br />
tarbijakäitumise mõlema vormi, nii konsumerismi<br />
kui keskkonnateadlikkuse suurem levik kõrgema<br />
sotsiaalse enesehinnanguga kihtides (joonis<br />
2.19.).<br />
Maailmavaatelised<br />
seisukohad<br />
Eelnevalt kirjeldatud erinevused erinevate rahvarühmade<br />
ühiskondlikes hoiakutes seonduvad üsna<br />
selgesti klassikaliste arusaamadega erinevat ideoloogiat<br />
kandvate erakondade sotsiaalse baasi olulisusest<br />
ja mõjust, mis põhineb traditsioonilisel<br />
vasak- ja parempoolsete ideoloogiate eristamisel.<br />
Nende maailmavaadete jaoks iseloomulike<br />
uskumuste ja veendumuste eristamine põhineb<br />
56<br />
L<br />
39<br />
31<br />
21<br />
17<br />
16<br />
26<br />
57<br />
76<br />
80 60 40 20 0 20 40 60 80 100<br />
S<br />
51<br />
51 |
Change language