Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Joonis 2.16. Hoiakud ühiskondlike<br />
muutuste suhtes (erinevused keskmisest<br />
5-pallise indeksi skaalal)<br />
15–19<br />
20–29<br />
30–44<br />
45–54<br />
55–64<br />
65–74<br />
-0,30 -0,20 -0,10 0,00 0,10 0,20 0,30<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
Optimistlik<br />
eluhoiak<br />
Positiivne<br />
hinnang<br />
muutustele<br />
Positiivne<br />
hinnang<br />
liitumisele<br />
Euroopa Liiduga<br />
Negatiivne<br />
hinnang<br />
nõukogude ajale<br />
Ohtude<br />
tunnetamine<br />
<strong>Eesti</strong> arengus<br />
Joonis 2.17. Hoiakud ühiskondlike muutuste<br />
suhtes sotsiaalsetes kihtides (erinevused<br />
keskmisest 5-pallise indeksi skaalal)<br />
kõrgkiht<br />
keskkiht<br />
kõrgkeskkiht<br />
madalkeskkiht<br />
madalkiht<br />
-0,30 -0,20 -0,10 0,00 0,10 0,20 0,30<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
Optimistlik<br />
eluhoiak<br />
Positiivne<br />
hinnang<br />
muutustele<br />
Positiivne<br />
hinnang<br />
liitumisele<br />
Euroopa Liiduga<br />
Negatiivne<br />
hinnang<br />
nõukogude ajale<br />
Ohtude<br />
tunnetamine<br />
<strong>Eesti</strong> arengus<br />
Joonis 2.18. Konsumerism ja keskkonnateadlikkus<br />
rahvarühmades (erinevused<br />
keskmisest 5-pallise indeksi skaalal)<br />
naine<br />
mees<br />
65–74<br />
55–64<br />
45–54<br />
30–44<br />
20–29<br />
15–19<br />
üle 6000<br />
4001–6000<br />
2501–4000<br />
1501–2500<br />
kuni 1500<br />
kõrgem<br />
kesk<br />
alla kesk<br />
vene<br />
eesti<br />
-1,00 -0,50 0,00 0,50 1,00 1,50<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
Konsumerism<br />
Keskkonnateadlikkus<br />
ohtude suhtes, pessimistlikumad ühiskonna arengute<br />
suhtes ning leplikumad nõukogude mineviku<br />
suhtes. Selles tendentsis ilmneb viisteist aastat<br />
ühesuunaliselt edukust ja konkurentsivõimet<br />
kõrgeima väärtusena rõhutanud siirdeühiskonna<br />
mentaliteet. Samas on tunnuslik, et eestlaste seas,<br />
kes on edukultuse rohkem omaks võtnud kui<br />
mitte-eestlased, on materiaalse edu kultust ohuna<br />
nägevate inimeste osakaal tõusnud 39 protsendini<br />
(mitte-eestlaste seas 27%) (joonis 2.11.).<br />
Tugevat seost sotsiaalse staatuse ja ühiskondlike<br />
muutuste hindamise vahel kinnitab ka sotsiaalsete<br />
kihtide hinnangute võrdlus.<br />
Kui lähtuda inimeste enesepositsioneeringust<br />
10-astmelisel ühiskondliku seisundi redelil, jaotusid<br />
küsitluses osalenud inimesed viide gruppi.<br />
Ennast keskmisele, viiendale astmele asetanud<br />
moodustavad keskkihi, sellest aste allpool asub<br />
madal-keskkiht ning aste ülalpool kõrg-keskkiht.<br />
Redeli 3 madalaimat astet kokku moodustavad<br />
madalkihti kuuluva rühma, 4 ülemist astet aga<br />
kõrgkihti asetunute rühma. Erinevalt materiaalsel<br />
jõukusel põhineva sotsiaalse kihistumise objektiivsest<br />
pildist määravad sotsiaalse staatuse enesehinnangut<br />
peale jõukuse ka muud tegurid: haridus,<br />
keelteoskus, tarbijakäitumine, infotehnoloogia<br />
valdamine, liikuvus nii <strong>Eesti</strong>s kui väljaspool (vt<br />
Lauristin 2004).<br />
Inimeste enesehinnanguline jaotumine ülalkirjeldatud<br />
viisil moodustunud viieastmelisel<br />
sotsiaalse staatuse skaalal on lähedane normaaljaotusele.<br />
Madalkihti paigutas ennast 2005. aasta<br />
novembris 12%, madal-keskkihti 19%, keskkihti<br />
35%, kõrg-keskkihti 21% ja kõrgkihti 13% rahvastikust<br />
vanuses 15–74. Märkame, et see erineb tugevasti<br />
eelmises osas kirjeldatud <strong>Eesti</strong> ühiskonna<br />
kujuteldavast kihtidesse jagunemisest. Enesehinnangu<br />
puhul võrreldakse ennast teiste ümberkaudsete<br />
inimestega; ettekujutused sotsiaalsest kihistumisest<br />
lähtuvad aga ideaalist, mille puhul keskkihi<br />
elukvaliteeti ja võimalusi kujutletakse palju parematena,<br />
sarnaselt Soome või Saksamaa keskkihile.<br />
Võrreldes vastajate sotsiaalse enesepositsioneeringu<br />
tulemusi nende suhtumisega ühiskondlikesse<br />
muutustesse, on erinevused selgesti nähtavad<br />
(joonis 2.17.). Ühiskonnaredeli keskpunktist kõrgemale<br />
asetunud on optimistlikud, muutustega hästi<br />
kohanenud, mineviku suhtes leppimatud ja ohtude<br />
suhtes muretumad. Keskpunktist allapoole on oma<br />
ühiskondliku positsiooni märkinud need, keda iseloomustavad<br />
vastupidised suhtumised: pessimism,<br />
negatiivne hoiak ja kartlikkus muutuste suhtes,<br />
positiivsem suhtumine nõukogude minevikku.<br />
Võime järeldada, et inimeste sotsiaalse positsiooni<br />
enesehinnang väljendab üsna üheselt kohanemist<br />
ühiskonnas toimunud muutustega ning siirdeajale<br />
iseloomuliku eduideoloogia omaksvõttu.<br />
| 50
Change language