Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
mesed. Ka on jõukamad ohtude suhtes veidi vähem<br />
murelikud kui need, kelle sissetulek ei sisenda julgust<br />
toimetuleku suhtes. Murrang positiivsete<br />
hinnangute suunas toimub alates tasemest, mis<br />
ületab tunduvalt keskmist sissetulekut (küsitluse<br />
toimumise ajal oli see ca 3500 kroonine netosissetulek<br />
pereliikme kohta).<br />
Ka haridusrühmi võrreldes (joonis 2.15.) näeme,<br />
et keskmisest positiivsemad hoiakud kaasaja arengute<br />
ja tugevam kriitilisus nõukogude aja suhtes<br />
ilmnevad alles kõrgema haridusega vastajate rühmas.<br />
Üllatav on seejuures asjaolu, et kõige haritumad<br />
vastajad ei edesta teisi ohtude ettenägemises.<br />
Võrreldes omavahel vanuserühmi (joonis 2.16.),<br />
on näha, et alla 30aastastel on silmatorkavalt väiksem<br />
ohutaju kui keskealistel ja vanematel vastajatel.<br />
Samas on kõige optimistlikuma ja muutuste<br />
suhtes positiivsema hoiakuga mitte kõige noorem<br />
rühm, vaid 20–29aastased. Juba järgmises vanuserühmas<br />
30–44 aastat (ehk nn võitjate põlvkonnas)<br />
muutub muutuste hinnang keskmisele lähedaseks<br />
ning paistab silma suurem skeptilisus Euroopa<br />
Liidu suhtes, samuti kõrgem ohutaju. Eriti tuleb<br />
aga rõhutada, et optimism ja positiivsus muutustesse<br />
suhtumises väheneb murranguliselt üle 45<br />
aasta läve jõudnutel. Samas väheneb selles earühmas<br />
ka kriitilisus minevikuühiskonna suhtes.<br />
Veelahe noorema ja vanema keskea vahel ehk<br />
nn 45+ sündroom viitab <strong>Eesti</strong> ühiskonna jätkusuutlikkuse<br />
seisukohalt väga tõsisele tendentsile:<br />
uuendustele ja arengule soodsa motivatsiooni<br />
järsule langusele elukaare keskel, veel aastaid<br />
aktiivses tööeas olevate inimeste seas. Võib oletada,<br />
et siin annab tunda nii siirdeaja algul toimunud<br />
kultuuriline nihe, mis soosis ühiskonna käitumis-<br />
ja suhtumismallide kujundajana noorte<br />
tarbimiskultuuri, kui ka elukestva õppe ja aktiivse<br />
tööea pikendamise programmide vähesus. Siirdeühiskonnas<br />
valitsevat ebakindlust väljendab ilmekalt<br />
ka pensionieelse vanusrühma (55–64aastaste)<br />
eriti suur murelikkus tuleviku pärast.<br />
Teisalt on ohtusid ette nägev eakamate inimeste<br />
rühm aga väga positiivselt häälestatud muutuste<br />
suhtes. Selle rühma üldisem sotsiaalne aktiivsus<br />
paistab silma ka kõrgendatud poliitikahuvi ja<br />
infotarbimise poolest. See märkimisväärselt toimekas,<br />
murelik ja ühiskonna probleemide suhtes<br />
avatud vanusrühm, kes oli 15 aastat tagasi laulva<br />
revolutsiooni põhijõud, hakkab lähemal aastakümnel<br />
moodustama ka <strong>Eesti</strong>s aktiivsete ja tegusate<br />
pensionäride kihti. Need pensionärid pole<br />
enam passiivsed ja manipuleeritavad abivajajad,<br />
vaid sotsiaalsete muutustega hästi kohanenud ja<br />
osalemistahtelised ühiskonnaliikmed. See ennustab<br />
olulist muutust järgmise aastakümne suhtumistes<br />
eakate rolli ühiskonnas, nende võimalustesse<br />
ja vajadustesse.<br />
Joonis 2.13. Soolised erinevused hoiakutes<br />
ühiskondlike muutuste suhtes (erinevus<br />
indeksi keskmisest 5-pallisel skaalal)<br />
naine<br />
mees<br />
-0,20 -0,10 0,00 0,10 0,20<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
Optimistlik<br />
eluhoiak<br />
Positiivne<br />
hinnang<br />
muutustele<br />
Positiivne<br />
hinnang<br />
liitumisele<br />
Euroopa Liiduga<br />
Negatiivne<br />
hinnang<br />
nõukogude ajale<br />
Ohtude<br />
tunnetamine<br />
<strong>Eesti</strong> arengus<br />
Joonis 2.14. Hoiakud ühiskondlike muutuste<br />
suhtes sissetulekurühmades (erinevus<br />
keskmisest 5-pallise indeksi skaalal<br />
üle<br />
6000<br />
4001–<br />
6000<br />
2501–<br />
4000<br />
1501–<br />
2500<br />
kuni<br />
1500<br />
-1,00 -0,50 0,00 0,50 1,00<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
Optimistlik<br />
eluhoiak<br />
Positiivne<br />
hinnang<br />
muutustele<br />
Positiivne<br />
hinnang<br />
liitumisele<br />
Euroopa Liiduga<br />
Negatiivne<br />
hinnang<br />
nõukogude ajale<br />
Ohtude<br />
tunnetamine<br />
<strong>Eesti</strong> arengus<br />
Joonis 2.15. Hoiakud ühiskondlike muutuste<br />
suhtes haridusrühmades (erinevus<br />
keskmisest 5-pallise indeksi skaalal)<br />
kõrgem<br />
kesk<br />
alla kesk<br />
-0,40 -0,20 0,00 0,20 0,40 0,60<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
Toodud jooniseid võrreldes torkab silma üks<br />
ühine tendents: ühiskonnas madalamat positsiooni<br />
või väiksemat mõjujõudu omavad rühmad (vähemused,<br />
naised, madala sissetulekuga inimesed,<br />
väiksema haridusega inimesed) on murelikumad<br />
Optimistlik<br />
eluhoiak<br />
Positiivne<br />
hinnang<br />
muutustele<br />
Positiivne<br />
hinnang<br />
liitumisele<br />
Euroopa Liiduga<br />
Negatiivne<br />
hinnang<br />
nõukogude ajale<br />
Ohtude<br />
tunnetamine<br />
<strong>Eesti</strong> arengus<br />
49 |
Change language