You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 2.11. <strong>Eesti</strong> arengut ohustavate<br />
tendentside hinnang (% ohtu oluliseks<br />
hinnanuid vastajarühmas)<br />
<strong>Eesti</strong> rahvusliku<br />
omapära kadumine<br />
Jäämine Euroopa<br />
ääremaaks<br />
<strong>Eesti</strong> riigi vaesus<br />
<strong>Eesti</strong> rahvuse<br />
hääbumine<br />
Võõrtöölised,<br />
immigrantide sissevool<br />
Ühendavate väärtuste<br />
puudumine<br />
Konflikt Venemaaga<br />
Kõige mõõtmine rahaga,<br />
materiaalse edu kultus<br />
Sõltuvus väliskapitalist,<br />
välismõjudest<br />
Kihistumine, ebavõrdsuse<br />
suurenemine<br />
Riigimeheliku<br />
juhtimise puudumine<br />
Ajude ja tööjõu<br />
väljavool<br />
Joonis 2.12 Hoiakud ühiskondlike<br />
muutuste suhtes rahvusrühmades<br />
(erinevus keskmisest 5-pallise indeksi<br />
skaalal)<br />
eesti<br />
vene<br />
Üldkogum %<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
15<br />
11<br />
19<br />
18<br />
17 22 25<br />
24<br />
24<br />
24<br />
29<br />
26<br />
38<br />
40<br />
37<br />
-0,60 -0,40 -0,20 0,00 0,20 0,40<br />
Allikas: MeeMa 2005<br />
6<br />
12<br />
14<br />
Venekeelne<br />
ankeet %<br />
24<br />
24<br />
27<br />
30 33 34<br />
36<br />
35<br />
39<br />
43<br />
<strong>Eesti</strong>keelne<br />
ankeet %<br />
49<br />
49<br />
49<br />
52<br />
56<br />
58<br />
60<br />
58<br />
0 10 20 30 40 50 60<br />
Positiivne<br />
hinnang<br />
muutustele<br />
Positiivne<br />
hinnang<br />
liitumisele<br />
Euroopa Liiduga<br />
Negatiivne<br />
hinnang<br />
nõukogude ajale<br />
Ohtude<br />
tunnetamine<br />
<strong>Eesti</strong> arengus<br />
Ühiskonnas maad võtnud rahulolematus poliitikutega<br />
ja demokraatia arenguga peegeldub ka<br />
selles, et riigimehelikkuse puudumist käsitletakse<br />
2005. aasta lõpul juba <strong>Eesti</strong> tuleviku jaoks sama<br />
suure ohuna kui sotsiaalset ebavõrdsust. Eetilise<br />
kriisi märgina võime tõlgendada väärtustega seotud<br />
probleemide esilekerkimist avalikus debatis.<br />
Riigiga ning väärtustega seotud ohtude hindamises<br />
ilmnevad selged erinevused eestlaste ja<br />
mitte-eestlaste identiteedis: end <strong>Eesti</strong> riigiga vähem<br />
samastavaid mitte-eestlasi ei häiri niivõrd riigi<br />
juhtimise probleemid kuivõrd kahte kogukonda<br />
ühendavate väärtuste puudumine. Eestlastest rohkem<br />
kardavad nad, et <strong>Eesti</strong> jääb Euroopa vaeseks<br />
ääremaaks. Seevastu tööjõu väljavool, sotsiaalne<br />
ebavõrdsus ja võõrtööliste sissevool on nii eestlaste<br />
kui mitte-eestlaste jaoks ühtviisi muret tekitavad.<br />
Et saada üldistatumat pilti erinevate sotsiaalsete<br />
gruppide hinnangutest <strong>Eesti</strong>s toimuvatele<br />
ühiskondlikele arengutele, koostasime üksiktunnuste<br />
vastuste loendamise ja liitmise teel viis koondindeksit.<br />
Kõiki joonisel 2.10. esitatud valdkondades<br />
toimunud muutuste positiivseid ja negatiivseid<br />
hinnanguid liites saadi muutustesse suhtumise<br />
koondindeks; kõiki joonisel 2.11. toodud ohtude<br />
hinnanguid liites ohtude tunnetamise koondindeks;<br />
elule ENSV-s antud hinnanguid puudutanud<br />
nelja küsimuse põhjal minevikku suhtumise<br />
liitindeks; ning kõiki Euroopa Liiduga ühinemise<br />
mõjusid käsitlenud küsimuste põhjal Euroopa Liitu<br />
suhtumise liitindeks; tulevikku suunatud positiivsete<br />
ootuste põhjal koostati kokkuvõtlik optimismi<br />
indeks.<br />
Kõik liitindeksid taandati viiepallistele<br />
hinnanguskaaladele, mille puhul keskmine (3)<br />
tähistab kõige levinumat keskmist suhtumist, ning<br />
kummagi ääre poole liikudes eristuvad keskmisest<br />
positiivse või negatiivsema suhtumisega vastajad.<br />
See võimaldab üldistatult võrrelda erinevate rahvarühmade<br />
suhtumisi (vt joonised 2.12.–2.17.).<br />
Eestlaste ja mitte-eestlaste üldistatud suhtumist<br />
iseloomustab eestlaste üldiselt positiivsem<br />
hoiak ja samas suurem murelikkus <strong>Eesti</strong> riigis toimunud<br />
muutuste suhtes. Ka on eestlased kriitilisemad<br />
nõukogudeaegset elu hinnates (joonis 2.12.).<br />
On tähelepanuväärne, et sarnane hinnangute<br />
muster ilmneb ka meeste ja naiste hinnangutes:<br />
naistele on meestega võrreldes iseloomulikum suurem<br />
pessimism ja kriitilisus ühiskonnas toimuva<br />
suhtes ja positiivsem hinnang nõukogude ajale.<br />
Samas on aga naised ka ohtude suhtes murelikumad<br />
( joonis 2.13.).<br />
Erinevate sissetulekurühmade puhul (joonis<br />
2.14.) on ootuspärane, et kõige paremini suhtuvad<br />
toimunud arengutesse kõige jõukamad ja kõige<br />
negatiivsemalt kõige väiksema sissetulekuga ini-<br />
| 48
Change language