Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
valimislubaduste atraktiivsus, mis ei pruugi alati<br />
kokku sobida erakonna ideoloogiaga jms. Pigem<br />
leiame selle, milline on <strong>Eesti</strong> erakondliku süsteemi<br />
sotsiaalne esindamisvõime ehk representatiivsus,<br />
kui uurime süvitsi inimeste väärtusi, vaateid ja sotsiaalset<br />
ning majanduslikku positsiooni ning seome<br />
need siis teatavate erakondade eelistamisega.<br />
Erakondade pooldajate maailmavaade, huvid ja<br />
eelistused pole olulised üksnes erakondade valimisedu<br />
seisukohalt. Sellest, milline on rahva poliitiline<br />
tellimus erakondadele, sõltub kogu riigi areng,<br />
sealhulgas <strong>Eesti</strong> ühiskonna valmisolek põhimõttelisteks<br />
poliitikauuendusteks, sotsiaalseks innovatsiooniks.<br />
Suhtumine <strong>Eesti</strong> ühiskonnas<br />
toimunud muutustesse ja<br />
tulevikuarengutesse.<br />
Nii nagu peatüki alguses kirjeldatud uuringudki,<br />
näitab ka MeeMa andmestik üldist eluga rahulolu<br />
tõusu pärast <strong>Eesti</strong> liitumist Euroopa Liiduga.<br />
Kolme aasta jooksul (2002–2005) toimusid <strong>Eesti</strong><br />
avalikkuse häälestatuses olulised positiivsed muutused<br />
just varasemalt kõige kriitilisemalt hinnatud<br />
heaolu ja sotsiaalse õigluse valdkondades (joonis<br />
2.10.).<br />
Üldiste muutuste kõrval on oluline võrrelda<br />
eestlaste ja mitte-eestlaste hinnanguid, sest just<br />
venekeelse vähemuse seas on aastate vältel täheldatud<br />
suuremat pessimismi ja negatiivset häälestatust.<br />
Võrreldes 2002. ja 2005. aasta andmeid (lisa<br />
6.) muutuste kohta <strong>Eesti</strong> elu erinevates valdkondades<br />
näeme, et kolme aasta jooksul kasvas mitmes<br />
valdkonnas positiivsete hinnangute osakaal mitteeestlaste<br />
seas enam kui eestlaste seas: <strong>Eesti</strong> majanduse<br />
areng (eestlased +4%, mitte-eestlased +12%);<br />
isikuvabadused ja inimõigused (-3% ja +4%);<br />
haridusvõimalused (+6% ja +11%); õiguskord (+7%<br />
ja +8%). Kõige rohkem tõusis nii eestlaste kui mitteeestlaste<br />
rahulolu materiaalse tarbimise võimalustega<br />
(eestlastel 19%, mitte-eestlastel 20% võrra).<br />
Märkimistvääriv on nii eestlaste kui mitteeestlaste<br />
suurenenud rahulolu sotsiaalse õigluse, haridus- ja<br />
töövõimalustega. Võime öelda, et <strong>Eesti</strong> ühiskonna<br />
õhustikku pärast Euroopa Liiduga ühinemist iseloomustas<br />
kasvanud rahulolu materiaalse heaoluga<br />
ning sotsiaalse turvalisusega (ehkki viimase taset<br />
peetakse endiselt ebapiisavaks).<br />
Samas näeme aga, et on valdkondi, kus rahulolu<br />
muutustega ei suurene, vaid pigem on märgata langust.<br />
Nendeks on <strong>Eesti</strong> rahvusvaheline positsioon,<br />
eesti rahvuskultuuri olukord, demokraatia areng ja<br />
rahvussuhted. Ehkki venekeelse elanikkonna hulgas<br />
on pea kõigis valdkondades näha positiivsete<br />
hoiakute kasvu, on muukeelse vähemuse rahulolu<br />
heaolu, turvalisuse ja demokraatia arenguga siiski<br />
Joonis 2.10. Hinnangute muutus <strong>Eesti</strong><br />
arengutele (positiivsete hinnaNgute %)<br />
Hea töökoha<br />
saamise võimalused<br />
Õiguskord ja seadustest<br />
kinnipidamine<br />
Sotsiaalne õiglus<br />
Inimeste materiaalne<br />
heaolu ja<br />
tarbimisvõimalused<br />
Rahvussuhted, mitteeestlaste<br />
integratsioon<br />
Demokraatia areng<br />
<strong>Eesti</strong> keele ja<br />
rahvuskultuuri olukord<br />
Hea hariduse<br />
saamise võimalused<br />
Isikuvabadused ja<br />
inimõigused<br />
<strong>Eesti</strong> majanduse areng<br />
Tehniline areng, uute<br />
masinate, tehnoloogiate<br />
kasutamine<br />
<strong>Eesti</strong> rahvusvaheline<br />
positsioon<br />
Muutused on olnud<br />
üldiselt rõõmustavad<br />
Allikas: MeeMa 2002, 2005<br />
23<br />
24<br />
30<br />
2002 2005<br />
34<br />
37<br />
43<br />
42<br />
47<br />
43<br />
56<br />
52<br />
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90<br />
55<br />
61<br />
62<br />
60<br />
65<br />
65<br />
63<br />
68<br />
66<br />
69<br />
75<br />
82<br />
83<br />
80<br />
74<br />
tunduvalt madalam eestlaste omast, mis näitab, et<br />
sotsiaalse integratsioonini on veel läbida pikk maa.<br />
Rahulolematus integratsiooniga ongi märgatav nii<br />
eestlaste kui mitte-eestlaste seas.<br />
Vaatamata ühiskonnas kasvanud optimismile,<br />
hakkasid avalikkuse hoiakutes 2005. aastal ilmnema<br />
läände avanenud tööturu ning suurenenud<br />
rahvusvahelise konkurentsi negatiivsed mõjud, mis<br />
väljendusid hinnangutes <strong>Eesti</strong> arengut ohustavatele<br />
tendentsidele. Kui eelmisel perioodil oli üheks<br />
tõsisemaks mureks töö kaotamise oht, siis pärast<br />
ühinemist Euroopa Liiduga tõusis ohuna esiplaanile<br />
tööjõu väljavool <strong>Eesti</strong>st. 2005 aasta lõpul nägid<br />
seda suurima <strong>Eesti</strong>t ähvardava ohuna nii eestlased<br />
kui mitte-eestlased (joonis 2.11.).<br />
47 |
Change language