You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
tel positsioonidel või isegi koondunud tipu ümber.<br />
Ideaali ei nähtud ka 1980ndate aastate ühiskonnas.<br />
Enamiku <strong>Eesti</strong> inimeste jaoks peaks õiglases ühiskonnas<br />
inimesed olema keskmistel positsioonidel<br />
või koonduma sotsiaalse hierarhia tipu lähedale.<br />
2.4. Maailmavaade ja toetus erakondadele<br />
<strong>Eesti</strong> kiire majandusedu taustal tõuseb eestimaalaste<br />
rahulolu ning ootused tuleviku osas on kõrged.<br />
Samas näitavad eelnevalt kirjeldatud hoiakud<br />
kihistumismudelite kohta, et elanikkonna enamus<br />
sooviks näha väiksemate sotsiaalsete erinevustega<br />
<strong>Eesti</strong>t. Nende ja ka teiste ootuste realiseerumine<br />
sõltub ennekõike poliitilistest otsustustest, mida<br />
demokraatlikus ühiskonnas teevad valijate huve<br />
esindavad erakonnad.<br />
Paraku <strong>Eesti</strong> inimesed ei usu, et neist ühiskonnaasjade<br />
mõjutamisel kuigipalju sõltuks. Sellise<br />
tõdemuse üheks väljundiks on muuhulgas ka<br />
vähene osavõtt valimistest. 2005. aasta kohalike<br />
omavalitsuste valimistel käis hääletamas vähem<br />
kui pool valimisõiguslikest elanikest. Ometi peaks<br />
inimeste sotsiaalsete ootuste realiseerumise tagama<br />
just valijate ja erakondade side ning erinevate huvigruppide<br />
võimalused mõjutada poliitikat.<br />
Poliitikateadlased on üksmeelel selles, et <strong>Eesti</strong>le,<br />
nagu ka teistele postkommunistlikele maadele<br />
on iseloomulik demokraatia nõrk institutsionaalne<br />
alus: vähearenenud erakonnad, riigi vähene<br />
usaldusväärsus, kodanike madal aktiivsus. David<br />
Arter on esile tõstnud <strong>Eesti</strong> poliitilise kultuuri erilist<br />
“erakondadevaenulikkust” (Arter 1995, 1996).<br />
Üheks demokraatia nõrkuse põhjuseks postkommunistlikes<br />
maades on peetud nende „õhukest“<br />
poliitilist kultuuri, läbitunnetatud poliitiliste<br />
väärtuste ja erinevatel sotsiaalmajanduslikel<br />
huvidel põhinevate püsivate erakondlike eelistuste<br />
puudumist. Valimiste uurijad on juhtinud tähelepanu<br />
<strong>Eesti</strong> valijaskonna suurele heitlikkusele (volatiilsusele),<br />
mida on soodustanud ka erakondade<br />
eneste muutumine: liitumised ja lahkuminekud,<br />
nimevahetused ning uute erakondade ilmumine<br />
ja kadumine. Ka <strong>Eesti</strong> avalikus arvamuses on käibetõena<br />
omaks võetud arvamus, et <strong>Eesti</strong>s puudub<br />
valijaskonna püsivatel sotsiaalmajanduslikel huvidel<br />
ja ideoloogilistel eelistustel põhinev stabiilne<br />
erakondade süsteem. Põhjalikum pilguheit läbiviidud<br />
sotsioloogiliste küsitluste andmestikku võimaldab<br />
sellele käibetõele siiski vastu vaielda.<br />
Poliitilise maastiku<br />
eraldusjooned<br />
Meie kasutada olevad kahe esindusliku üle-eestilise<br />
küsitluse tulemused 7 annavad võimaluse esmakordselt<br />
süveneda rahva maailmavaateliste veendumuste<br />
ja erakondlike eelistuste tagamaadesse,<br />
esile tuua <strong>Eesti</strong> poliitikamaastikku mõjutavaid sotsiaalseid<br />
ja ideoloogilisi tegureid.<br />
Oma uuringus ei lähtunud me valimiseelistustest,<br />
mis kujunevad kindlas valimiseelses olukorras,<br />
on seotud konkreetsete valimislubaduste ja<br />
kandidaatide atraktiivsusega. Meid huvitasid inimeste<br />
üldised maailmavaatelised hoiakud, nende<br />
seos ühelt poolt sotsiaalmajandusliku seisundiga ja<br />
teiselt poolt erakondlike eelistustega. Kuidas mõjutavad<br />
tänases <strong>Eesti</strong>s inimeste maailmavaadet nende<br />
sotsiaalne seisund, haridus, rahvus?<br />
Väljakujunenud demokraatlikus süsteemis<br />
peaks erakond olema valijate (rahva) huvide meedium,<br />
ühiskonnale olulistes valdkondades ratsionaalsete<br />
valikute, konstruktiivsete alternatiivide<br />
väljatöötaja ning erinevatele huvidele väljundi pakkuja.<br />
On põhjust küsida, kui suur ikkagi on <strong>Eesti</strong><br />
erakondade võime esindada erinevaid huve, vajadusi<br />
ja arusaamu, ehk teiste sõnadega, kas inimeste<br />
erakondlikel eelistustel on objektiivne alus ühiskonna<br />
sotsiaalsetes suhetes?<br />
Sellele küsimusele ei saa vastust erakondade<br />
liikmeskonda vaadates ega pelgalt üksikhoiakuid<br />
peegeldavate arvamusküsitluste tulemusi reastades.<br />
Ammendavat vastust ei anna siin ka valijaskonna<br />
analüüs, sest valimisi mõjutavad hulk konkreetseid<br />
asjaolusid, nagu kandidaatide isikud, ühe<br />
või teise perioodi “kuumad teemad”, konkreetsete<br />
7<br />
TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna uuringu “XXI sajandi meediaühiskonna kujunemine <strong>Eesti</strong>s” raames viidi<br />
Faktumi poolt 2002. aasta detsembris–2003. aasta jaanuaris ning 2005. aasta novembris läbi üle-eestilise esindusliku valimiga<br />
küsitlused Mina.Maailm.Meedia (edaspidi tekstis MeeMa) nii eestikeelse kui venekeelse vastajaskonna seas. Küsitleti kummalgi<br />
korral ca 1500 inimest vanuses 15–74 aastat. Vt lähemalt Kalmus, Lauristin, Pruulmann-Vengerfeldt 2004.<br />
| 46
Change language