Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Mineviku mudel<br />
Milliseks hinnati kihistumist 1980date aastate keskel?<br />
Umbes poolte vastanute arvates oli sel ajal<br />
<strong>Eesti</strong>s tegemist D (34% küsitletutest) või C-tüüpi<br />
(19%) ühiskonnaga ehk teisisõnu võrdsete ühiskonnaga,<br />
kus domineeris „sotsialistlik keskklass“<br />
(vt lisa 4.). Tollal, paarkümmend aastat tagasi, olid<br />
inimeste arvates olemas küll ka jõukad ja vaesed,<br />
kuid kumbki rühm ei olnud kuigi suur. Ettekujutust,<br />
et minevikus oli meil tegemist E-tüüpi ühiskonnaga<br />
(enamik inimesi on tipu lähedal) ehk jõukate<br />
ühiskonnaga, toetas kümnendik vastanutest.<br />
Sama palju küsitletutest arvas, et meil oli tegemist<br />
A-tüüpi, so elitaarse ühiskonnaga, kus tulevad<br />
eriti teravalt esile kaks äärmust – jõukad ja vaesed.<br />
Vahemärkusena – inimeste rahalised tulud olid tollal<br />
suhteliselt võrdselt jaotunud nii <strong>Eesti</strong>s kui kogu<br />
Nõukogude Liidus, näiteks 1984. aastal oli tulude<br />
diferentseerumist iseloomustav Gini indeks 0,24.<br />
Peale taasiseseisvumist ja järgnenud siirdeperioodi<br />
jõudis see näitaja varsti 0,37–0,38 tasemele.<br />
Kuna tollane ideoloogia ei soosinud ei ülemäärast<br />
jõukust ega ka vaesust, siis domineeriski paljude<br />
arvates arvukas keskkiht. Sellise hinnangu<br />
taga seisab ilmselt tõsiasi, et vaatamata stagnatsioonile<br />
ja kaupade defitsiidile valitses 1970–<br />
1980ndate aastate <strong>Eesti</strong>s suhteline stabiilsus ja sotsiaalne<br />
turvalisus. Ei tulnud muretseda töö pärast<br />
– see oli garanteeritud kõigile. Veelgi enam, kõigil<br />
oli kohustus töötada, sellest kõrvalehoidjaid karistati.<br />
Igapäevane sissetulek oli tagatud ning see võimaldas<br />
normaalselt ära elada. Samuti lubas pension<br />
pidada rahulikku vanaduspõlve. See kõik ongi<br />
loonud ettekujutuse, et 1980ndate <strong>Eesti</strong> oli egalitaarne,<br />
suhteliselt võrdsete inimeste ühiskond. Seejuures<br />
on oluline rõhutada, et sellist seisukohta toetati<br />
üsna üksmeelselt, ehkki mõnele kõrvalekaldele<br />
sellest üldtendentsist tasuks tähelepanu pöörata.<br />
Esiteks, kõige nooremate seas oli keskmisest selgelt<br />
vähem neid, kelle arvates paarkümmend aastat tagasi<br />
oli meil tegemist traditsioonilise keskklassi (D-tüüpi<br />
mudel) ühiskonnaga. Paljud noored selles küsimuses<br />
isikliku kogemuse puudumise tõttu siiski seisukohta<br />
ei võtnudki. Vanemate põlvkondade hulgas oli see<br />
eest keskmisest enam neid, kelle arvates eksisteeris<br />
tollal just suurearvulise keskklassiga ühiskond. Sellist<br />
arvamust – 1980ndad oli võrdsete inimeste ühiskond<br />
– jagasid teistest enam ka keskharidusega inimesed.<br />
Teiseks, A-tüüpi elitaarset ühiskonda minevikus toetasid<br />
keskmisest mõnevõrra rohkem mehed, kõrgharidusega,<br />
eestlased ja kõrgema astme „valgekraed“.<br />
Selle taga võib olla kas enese kõrgema positsiooni<br />
tunnetamine tollases ühiskonnas või vastupidi, teatud<br />
piirangute ja takistuste kogemine, mis ei võimaldanud<br />
kõiki plaane realiseerida. Sellest siis ka vastav<br />
hinnang tollasele sotsiaalsele hierarhiale <strong>Eesti</strong>s.<br />
Õiglane kihistumine<br />
Meie uuring osutab, et <strong>Eesti</strong> inimesed ei ole rahul<br />
ei praeguse <strong>Eesti</strong> ühiskonna kihistumisega ega näe<br />
ideaali ka minevikus. Ideaal on mujal, see on eesmärk,<br />
mille poole püüelda, milleni jõudmine aga<br />
ei pruugigi teostuda. Sellegipoolest on huvitav analüüsida,<br />
millisena nähakse ideaalset sotsiaalset<br />
kihistumist <strong>Eesti</strong>s.<br />
Õiglases <strong>Eesti</strong> ühiskonnas peaks vastanute ettekujutuse<br />
järgi valdav osa inimesi asuma ühiskonna<br />
keskmistel positsioonidel või olema koondunud<br />
tipu ümber. Teisisõnu, <strong>Eesti</strong> ühiskonna sotsiaalne<br />
hierarhia peaks väljenduma selliselt nagu seda<br />
kujutavad D (47%) ja E-tüüpi (27%) mudelid (vt lisa<br />
5.) Kindlasti oli paljudel hindajatel silme ees ettekujutus<br />
lääne heaoluühiskonnast ning usutakse, et<br />
<strong>Eesti</strong>gi peaks selle poole püüdlema.<br />
Nagu arvata võiski, ei saanud elitaarne ühiskonnatüüp<br />
kuigi suure osa vastajate toetust. Vaid<br />
iga viies küsitluses osalenu arvas, et <strong>Eesti</strong> ühiskond<br />
peaks olema A, B või C-tüüpi. Kui siit maha arvata<br />
veel C-tüüpi ühiskond – püramiidi-kujuline, kus<br />
vaeseid on vähe ehk teisisõnu tinglikult elitaarne<br />
– siis tüüpiliselt elitaarseid mudeleid toetas üsna<br />
vähe inimesi. A-tüüp jäeti ühiskonna sotsiaalse<br />
hierarhia ideaalina sisuliselt üldse kõrvale.<br />
Vastajate sotsiaaldemograafilistest karakteristikutest<br />
sõltusid hinnangud ideaalsele ühiskonnale<br />
suhteliselt vähe. Erinevate gruppide kõige<br />
suuremad kõrvalekalded keskmisest ilmnesid just<br />
D-tüübi, võrdsete inimeste ühiskonna hindamisel.<br />
Nii pidas seda tüüpi ühiskonda ideaaliks 51%<br />
naistest ja 42% meestest (naiste suuremat toetust<br />
egalitaarsele ühiskonnale on täheldatud varemgi).<br />
Märkida tuleb, et keskmisest enam pidas D-tüüpi<br />
ühiskonda kõige õiglasemaks ka nn stagnatsiooniaja<br />
põlvkond (sündinud 1946–1961), aga ka kõrgharidusega<br />
inimesed, mitte-eestlased ja kõrgema<br />
astme „valgekraed“. Teiste ühiskonnatüüpide hindamisel<br />
selliseid gruppidevahelisi erinevusi ei<br />
täheldatud.<br />
Kokkuvõtteks: <strong>Eesti</strong> inimeste ettekujutus tänapäeva,<br />
mineviku (so 1980ndate aastate) ja ideaalse/<br />
õiglase ühiskonna kihistumisest on väga erinevad.<br />
Kõige kriitilisem ollakse meie praeguse ühiskonnamudeli<br />
suhtes, suurem osa inimesi käsitleb<br />
seda kui väiksearvulise jõukate grupi vastandumist<br />
suhteliselt suurearvulisele vähekindlustatute<br />
massile. Keskmisel järjel olevad inimesed on<br />
selle nägemuse järgi küll olemas, aga neid on vähe.<br />
Märksa leebemalt hinnati sotsiaalset ebavõrdust<br />
1980ndate aastate <strong>Eesti</strong> ühiskonnas. Kuigi kümnendik<br />
oli arvamusel, et ka paarkümmend aastat<br />
tagasi oli tegemist elitaarse ühiskonnaga, kinnitas<br />
peaaegu pool vastanutest, et siis valitses märksa<br />
suurem võrdsus, inimesed olid valdavalt keskmis-<br />
45 |
Change language