You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 2.9. Ühiskonna sotsiaalse<br />
hierarhia mudelid<br />
TÜÜP D<br />
Ühiskond, milles enamik<br />
inimesi on keskmistel<br />
positsioonidel<br />
tipus<br />
Tüüp D esindab vägagi egalitaarset ühiskonda, milles enamik inimesi<br />
on keskmistel positsioonidel ehk teisisõnu: väga rikkaid ja väga vaeseid<br />
on vähe. Ebavõrdsus sellises ühiskonnas on väike, keskmine inimene<br />
tunneb end seal hästi. Tegemist on ühiskonnatüübiga, mille poole<br />
paljude arvates peaksid ideaalis liikuma eeskätt post-sotsialistlikud<br />
riigid.<br />
TÜÜP E<br />
Palju inimesi on tipu<br />
lähedal ja ainult vähesed<br />
on alumistel astmetel<br />
ALL<br />
tipus<br />
Tüüp E kujutab endast samuti egalitaarset ühiskonda, kus enamik<br />
inimesi on koondunud tipu lähedale, samal ajal kui sotsiaalse hierarhia<br />
madalamatele astmetele jäänuid on suhteliselt vähe. See tüüp vastab<br />
kõige enam traditsioonilise sotsialistliku ühiskonna ideaalile, aga<br />
samuti postindustriaalse ühiskonna mudelile.<br />
Meie uuringus (üle-eestiline küsitlus viidi läbi 2004. aasta detsembris,<br />
küsitleti 15–74aastaseid inimesi) osalenutel paluti märkida, milline<br />
ülakirjeldatud diagramm kujutab <strong>Eesti</strong> ühiskonda kõige täpsemini<br />
käesoleval ajal, milline see oli 1980ndatel aastatel, enne suuri ühiskondlikke<br />
muutusi ning milline on inimeste arvates „õiglane“ kihistumine,<br />
mille poole tuleks püüelda.<br />
ALL<br />
nendi lõpul elanikkonna erinevate gruppide seas<br />
korraldatud uuringud näitasid, et 75–80% vastanutest<br />
kujutleb <strong>Eesti</strong>t A ja B-tüüpi ühiskonnana, siis<br />
praegu on selliste osakaal langenud veidi alla 70%.<br />
Muutus pole küll suur, aga see on olemas. Edusammud<br />
majanduses, inimeste jõukuse kasv jne on sellise<br />
hoiaku kujunemisel mänginud kindlasti olulist<br />
rolli.<br />
Iseloomustades elanikkonna hinnanguid<br />
praegusele ühiskonnale sõltuvalt nende põhilistest<br />
sotsiaal-demograafilistest karakteristikutest<br />
(sugu, vanus, haridus, rahvus), aga samuti ametialasest<br />
positsioonist, tuleks märkida, et meeste ja<br />
naiste kujutluses on ühiskonna sotsiaalne hierarhia<br />
üsna sarnane. Suhteliselt meeste-keskses ühiskonnas,<br />
kus naised on mõnevõrra tõrjutud (vähemalt<br />
võimu tasandil), võinuks eeldada, et naiste hulgas<br />
on meestega võrreldes rohkem neid, kes kujutlevad<br />
praegust <strong>Eesti</strong>t A-tüübilisena, so elitaarsena<br />
ja vähem egalitaarsena. Praegusel juhul see oletus<br />
paika ei pidanud.<br />
Mida vanemad on inimesed, seda suurem osa<br />
neist määratleb <strong>Eesti</strong>t A-tüüpi ühiskonnana. Üle<br />
60aastaste hulgas ulatus selliste inimeste osakaal<br />
ligi poolteni (46%), samas kui alla 25aastaste seas<br />
oli neid vaid neljandik.<br />
Haridustase mõjutas inimeste ettekujutust<br />
praegusest ühiskonnast suhteliselt vähe. Kolmandik<br />
kuni kaks viiendikku nii põhi-, kesk- kui ka<br />
kõrgharidusega vastajatest leidis, et <strong>Eesti</strong>s on tegemist<br />
A-tüüpi ühiskonnaga, teisisõnu väga elitaarse<br />
ühiskonnaga. Kui lisada need, kelle arvates on meil<br />
tegemist B-tüüpi (ka üsna elitaarse) ühiskonnaga,<br />
siis ulatus elitaarset ühiskonnatüüpi esiletoonute<br />
osakaal 70% piirimaile. Haridus mõjutas vastuseid<br />
C-tüüpi ühiskonna hindamisel. Kõrgharidusega<br />
inimestest arvas neljandik, et praegu on tegu<br />
ühiskonnaga, kus väga vaeseid on vähe, samas kui<br />
põhiharidusega vastajatest oli sarnasel seisukohal<br />
üheksandik.<br />
Eestlaste ja mitte-eestlaste nägemused tänapäeva<br />
<strong>Eesti</strong> sotsiaalsest hierarhiast on üsna sarnased.<br />
Siiski oli mitte-eestlaste hulgas veidi rohkem<br />
neid, kes peavad <strong>Eesti</strong>t elitaarseks riigiks, eestlaste<br />
hulgas omakorda aga neid, kes näevad meie ühiskonda<br />
egalitaarsena.<br />
Märkimisväärsed erisused ilmnesid aga sõltuvalt<br />
ametialasest positsioonist. Üldise tendentsina<br />
võib välja tuua, et mida kõrgem ametikoht,<br />
seda vähem nähakse meie praegust ühiskonda<br />
elitaarsena, sellisena, kus väiksearvuline rikaste<br />
grupp vastandub suurearvulisele vaeste massile.<br />
Nii arvas kõrgema astme „valgekraedest“ umbes<br />
kolmandik, et <strong>Eesti</strong>s on tegemist A-tüüpi ühiskonnaga.<br />
„Sinikraedest“ olid sellisel seisukohal<br />
peaaegu pooled. Samas, kõrgema astme „valgekraede“<br />
hulgas oli „sinikraedega“ võrreldes ligikaudu<br />
poole rohkem neid, kes kinnitasid, et <strong>Eesti</strong><br />
sotsiaalne hierarhia on C-tüüpi mudeli sarnane, st<br />
tegu on püramiidikujulise ühiskonnaga, kus väga<br />
vaeseid on vähe ja keskmine inimene tunneb end<br />
üsna hästi.<br />
Seega, nooremad, haritumad ja kõrgemal ametipositsioonil<br />
olevad inimesed peavad praegust<br />
<strong>Eesti</strong> ühiskonda egalitaarsemaks kui vanemad,<br />
madalama haridusega ning lihttööd tegevad inimesed.<br />
| 44
Change language