23.09.2015 Views

Eesti Inimarengu Aruanne 2006

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

2.3. <strong>Eesti</strong> ühiskonna kihistumine<br />

Jätkusuutliku inimarengu all peetakse silmas sellist<br />

arengut, mis mitte ainult ei loo majanduse<br />

kasvu, vaid jaotab õiglaselt ka selle hüved (Human<br />

Development Report 1994). Milline peaks olemas<br />

hüvede õiglane jaotus ja kuidas peaks välja nägema<br />

ühiskonna sotsiaalne kihistumine? Mõõdetavaid<br />

näitajaid (palk, sissetulek, varanduslik seis jne), aga<br />

ka teisi tunnuseid (näiteks, prestiiž) kasutades on<br />

ühiskonna sotsiaalset kihistumist palju uuritud ja<br />

jagatud inimesi rühmadesse: rikkad-vaesed, eliitmass,<br />

kõrgklass-keskklass-alamklass jne. Märksa<br />

vähem tähelepanu on pööratud küsimusele, kuidas<br />

tavakodanikud ise ühiskonna kihistumist tajuvad.<br />

Sotsioloogid on selle küsimuse uurimisel rakendatava<br />

metoodika – sotsiaalsed representatsioonid<br />

– laenanud sotsiaalpsühholoogiast (Moscovici<br />

1984; Rämmel 1998). Joonisel 2.9. kujutatud<br />

viieastmeliste diagramm-mudelite abil visualiseeritakse<br />

erinevaid ühiskonnatüüpe, ning palutakse<br />

inimestel neid hinnata (Kelley et al 1991; Evans et<br />

al 1992).<br />

Hinnang tänasele <strong>Eesti</strong>le<br />

Ligikaudu kahe kolmandiku vastanute arvates<br />

on <strong>Eesti</strong>s praegu tegemist A või B-tüübile sarnase<br />

ühiskonnaga (vt lisa 3.). Mõlema ühiskonna iseloomulikuks<br />

jooneks on enamiku inimeste asumine<br />

sotsiaalse hierarhia alumistel astmetel, samas<br />

kui tipus on väiksearvuline eliit. Märkimisväärsest<br />

keskklassist kui kaasaegse ühiskonna nurgakivist<br />

ei saa nimetatud ühiskonnatüüpide puhul rääkida<br />

– keskkoht on selleks liiga õhuke.<br />

Ülejäänud kolme ühiskonnamudelit – rohkem<br />

või vähem egalitaarset – pidas tegelikkusele vastavaks<br />

vaid kolmandik vastajatest. Küsitletute hinnangul<br />

on tänases <strong>Eesti</strong>s tegemist ühiskonnaga,<br />

kus mitte eriti arvukale jõukale grupile vastandub<br />

suhteliselt vaene mass. Neid ühendav keskklass on<br />

aga oma arvukuselt üsna tagasihoidlik.<br />

<strong>Eesti</strong> ühiskonna tajumine elitaarsena on seletatav<br />

asjaoluga, et <strong>Eesti</strong> taasiseseisvumisega alanud poliitilised<br />

ja majanduslikud ümberkorraldused tõid kaasa<br />

ka kiired muutused sotsiaalses kihistumises. Erinevused<br />

sissetulekutes ja jõukuses kasvasid kiiresti, toimus<br />

ühiskonna polariseerumine ja äärmuste esilekerkimine<br />

– ühelt poolt väiksearvuline grupp sotsiaalse<br />

hierarhia tipus, keda on nimetatud ka „võitjateks“,<br />

„hästi kohanenuteks“, „lahti rebinuteks“, teisalt suurearvuline<br />

„kaotajate“, „halvasti kohanenute“, „ümberkorralduste<br />

hammasrataste vahele jäänute“ grupp.<br />

Samas tuleb märkida, et aja jooksul on inimeste<br />

ettekujutus <strong>Eesti</strong>st kui väga elitaarsest ühiskonnast<br />

mõnevõrra taandunud. Kui veel möödunud küm-<br />

Joonis 2.9. Ühiskonna sotsiaalse<br />

hierarhia mudelid<br />

TÜÜP A<br />

Väikesearvuline eliit on<br />

tipus, suhteliselt vähe<br />

inimesi keskel ja inimeste<br />

põhimass on all.<br />

tipus<br />

Tüübi A puhul on tegemist väga elitaarse ühiskonnaga väiksearvulise<br />

eliidiga tipus ning vähese keskklassiga. Inimeste põhimass on<br />

koondunud ühiskonna sotsiaalse hierarhia madalamatele astmetele.<br />

Ebavõrdsus sellises ühiskonnas on suur. Selline sotsiaalse kihistumise<br />

tüüp oli iseloomulik eelkõige keskaegsetele agraarühiskondadele, niisugune<br />

oli ka traditsiooniline marksistlik lähenemine kapitalistlikule<br />

ühiskonnale.<br />

TÜÜP B<br />

Väikesearvuline eliit<br />

on ülal tipus, rohkem<br />

inimesi keskmistel, aga<br />

kõige enam alumistel<br />

positsioonidel<br />

ALL<br />

tipus<br />

Tüüp B on püramiidsarnane ühiskond, kus sotsiaalse hierarhia igal<br />

järgmisel astmel on vähem inimesi. Sellest hoolimata on keskmise<br />

inimese positsioon siin märksa parem, kui esimesena kirjeldatud<br />

ühiskonnas. See mudel on lähedane traditsioonilisele funktsionalistlikule<br />

ühiskonnakäsitlusele ning iseloomustab mõne uurija arvates<br />

varakapitalistlikku ühiskonda.<br />

TÜÜP C<br />

Sarnane eelmisega, selle<br />

erandiga, et väike hulk<br />

inimesi on päris all<br />

ALL<br />

tipus<br />

Tüübi C puhul on tegemist samuti püramiidisarnase ühiskonnaga,<br />

kuid erinevuseks võrreldes eelmise ühiskonnatüübiga on väga vaeste<br />

inimeste tagasihoidlik osatähtsus ühiskonnas tervikuna. Keskmine<br />

inimene tunneb end sellises ühiskonnas üsna hästi. See mõõdukalt<br />

elitaarne ühiskonna mudel iseloomustab eelkõige kaasaegset kapitalistlikku<br />

heaoluühiskonda.<br />

ALL<br />

43 |

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!