Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Joonis 2.8. Kõige olulisemad<br />
probleemid <strong>Eesti</strong>s<br />
<strong>Eesti</strong> kevad ‘06<br />
<strong>Eesti</strong> sügis ‘05<br />
<strong>Eesti</strong> kevad ‘05<br />
<strong>Eesti</strong> sügis ‘04<br />
ULR10<br />
(<strong>2006</strong>. a.)<br />
38% 43% 48%<br />
Kuritegevus<br />
21%<br />
43%<br />
Hinnatõus/<br />
36%<br />
42%<br />
inflatsioon<br />
24% 27% 12%<br />
Tervishoiusüsteem<br />
26%<br />
21%<br />
26% 32%<br />
30%<br />
18%<br />
Tööpuudus<br />
27%<br />
30%<br />
63%<br />
37%<br />
14%<br />
Majanduslik<br />
16%<br />
olukord<br />
20%<br />
24%<br />
Haridussüsteem<br />
11%<br />
8%<br />
8% 11%<br />
26%<br />
4%<br />
Pensionid<br />
9%<br />
9%<br />
12%<br />
12%<br />
9%<br />
8%<br />
Maksud<br />
7% 10%<br />
7%<br />
8%<br />
8%<br />
Keskkonnakaitse<br />
3%<br />
2%<br />
3%<br />
Allikad: Eurobaromeeter 62.0, 63.4, 64.2 ja 65.2. Millised on teie arvates<br />
kaks kõige olulisemat küsimust, millega <strong>Eesti</strong> hetkel silmitsi seisab? Lisaks<br />
joonisel toodutele oli võimalik valida järgmisi variante: ühistransport,<br />
terrorism, kaitse- ja välispoliitika, elamumajandus, sisseränne,<br />
muu. Joonisel on ära toodud enim mainimist leidnud probleemid<br />
ja mujal Euroopas (joonis 2.8.), siis peamine probleemidering<br />
on sama, ent nende pingerida on erinevates<br />
liikmesriikides olnud erinev. <strong>Eesti</strong>s tundub<br />
ennekõike puudu jäävat sotsiaalsest turvalisusest,<br />
kuritegevus on probleemina püsinud kindlalt esikohal.<br />
Nii uues kui vanas Euroopas mainitakse kuritegevust<br />
probleemina ligi kaks korda vähem ning neid<br />
riike, kus elanikud muretseksid kõige enam omaenda<br />
ja oma vara julgeoleku pärast, on üksikuid.<br />
Ka muret tervishoiusüsteemi pärast, mille taga<br />
võib näha probleeme arstiabi kättesaadavuse ja<br />
kvaliteediga, võib tõlgendada kui muret enda või<br />
oma lähedaste turvalisuse pärast. Tervishoiusüsteem<br />
on reforme läbi teinud kõigis Euroopa Liidu<br />
uutes liikmesriikides ning asjade praegune seis ei<br />
tundu sarnaselt <strong>Eesti</strong>le rahuldavat ka teiste Euroopa<br />
uute kodanike vajadusi. Kui vanades liikmesriikides<br />
peab tervishoiusüsteemi probleemiks 15–17%<br />
elanikest, siis uutes liikmesriikides ligi kolmandik.<br />
Kõige probleemsemana tajuvad tervishoiusüsteemi<br />
iirlased ja tšehhid. <strong>Eesti</strong>s läbi viidud uuringud näitavad,<br />
et ennekõike tekitab elanike jaoks probleeme<br />
arstiabi kättesaadavus: aastatel 2002–2005 läbi viidud<br />
uuringute kohaselt ei ole ligi pooled elanikest<br />
sellega rahul. Arstiabi kvaliteedi osas ollakse vähem<br />
kriitilised: ligikaudu 60% elanikest on sellega rahul<br />
ning umbes kolmandik mitte (Suits, 2005).<br />
Huvitav on märkida, et kui elanikud näevad<br />
riigi majanduslikku olukorda ja tööpuudust üha<br />
vähem probleemsete valdkondadena, ei tähenda<br />
see veel majanduslikku turvatunnet: hirm hindade<br />
pideva kasvamise pärast näitab, et sissetulekud<br />
pole piisavad, et sellele vastu astuda. Kuigi sissetulekud<br />
riigis kasvavad, ei naudi kasvu tulemusi<br />
sugugi mitte kõik sotsiaalsed rühmad.<br />
Euroopas tervikuna on hinnatõus viimastel<br />
aastatel oluliselt vähem muret teinud (jääb nii<br />
uutes kui vanades liikmesriikides tervikuna 12–<br />
17% vahemikku). Küll aga püsib kindlalt esikohal<br />
mure tööpuuduse pärast, mida mainivad ligikaudu<br />
pooled eurooplastest. Suuremaks probleemiks on<br />
see ennekõike uute liikmesriikide elanikele: kõige<br />
enam poolakatele, sloveenidele, slovakkidele ning<br />
ungarlastele, ent ka paljudele vanemate liikmesriikide<br />
kodanikele: enim sakslastele, prantslastele,<br />
kreeklastele ja portugallastele. Teise probleemina<br />
mainitakse Euroopas just riigi majanduslikku olukorda,<br />
mille pärast uued liikmesriigid muretsevad<br />
pisut enam ning peaaegu sama palju tuuakse välja<br />
ka kuritegevust. Neljandat-viiendat kohta jagavad<br />
hinnatõus ja tervishoiusüsteem.<br />
Kokkuvõtteks – <strong>Eesti</strong> kuulub selliste uute<br />
Euroopa Liidu liikmesriikide hulka, kus rahulolu<br />
eluga on suhteliselt kõrge. Elanikud tunnetavad<br />
hästi riigi majandusedu ning on tuleviku osas optimistlikumad<br />
kui seda uutes liikmesriikides tervikuna<br />
ollakse. Samas ei tunne enamus elanikest, et<br />
majandusedu oleks transformeerunud ka sotsiaalse<br />
heaolu kasvuks. <strong>Eesti</strong>s on lõhed elukvaliteeti peegeldavas<br />
rahulolus veel suured – mõned ühiskonna<br />
rühmad saavad <strong>Eesti</strong> edust oluliselt vähem osa kui<br />
teised. Teooria kohaselt peavad rahulolu kasvuks<br />
tegelikkuses toimuvad muutused paremuse poole<br />
ületama inimeste ootusi. Asjaolu, et vähem rahulolevatel<br />
inimestel on tuleviku osas ka madalamad<br />
ootused, lubab oodata ka <strong>Eesti</strong>s üldise rahulolu<br />
taseme edasist kasvu.<br />
Tundub, et just võrdlusteooria aitab seletada<br />
eestlaste praegu veel vanade Euroopa liikmesriikidega<br />
võrreldes madalamat rahulolu. Sealne materiaalne<br />
ja sotsiaalne heaolu on eestlastel võrdlusena<br />
silme ees ning ettekujutus heast elust ei ole ilmselgelt<br />
veel täitunud.<br />
| 42
Change language