Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
tiivseid noote toovad sisse ennekõike vanade liikmesriikide<br />
kodanikud, kus halvenemist on viimase<br />
paari aasta vältel prognoosinud ligikaudu 40%<br />
kodanikest.<br />
Üldiselt on <strong>Eesti</strong> kodanikud oma töökoha osas<br />
võrdlemisi kindlalt meelestatud. Võrdlus 2004. ja<br />
2005. aasta andmete vahel näitab, et ligikaudu 80%<br />
kodanikest usuvad võimesse säilitada lähikuude<br />
jooksul oma töökoht. Ja kuigi ligi viiendik ilmutas<br />
teatud ebakindlust, tundsid end äärmiselt ebakindlalt<br />
vaid 6–7%.<br />
Selline kindlustunne on sarnane ka vanade<br />
liikmesriikide kodanikele, erinedes olukorrast<br />
uute liikmesriikide tööturul tervikuna, mis paistab<br />
silma suurema ebakindlusega. Kui vanades liikmesriikides<br />
tundsid end oma tööl kindlalt pisut üle<br />
80% elanikest, siis uutes liikmesriikides jäi nende<br />
osakaal aastatel 2004–2005 70% lähedusse. Keskmisest<br />
ebakindlamalt tundsid end lätlased, ungarlased,<br />
poolakad ning slovakid. Keskmisest turvalisem<br />
(seda ka võrreldes euroliidu keskmise 80%-ga)<br />
on elanike arvates tööturu positsioon Tšehhis ja<br />
Sloveenias.<br />
Eelkõige vaatavad nii riigi kui ka isikliku elu<br />
arengute osas optimistlikult tulevikku need inimesed,<br />
kes juba on oma eluga pigem rahul. Ehk<br />
siis: mida noorem on inimene, seda enam on tal<br />
usku paremasse tulevikku, samuti on positiivsemad<br />
ootused haritumatel inimestel, sotsiaalse<br />
positsiooni lõikes ettevõtjatel, juhtidel ja spetsialistidel.<br />
Teisalt, kuigi vanemate inimeste, vähemharitute<br />
ja teatud sotsiaalse positsiooni esindajate<br />
(tööliste, töötute, pensionäride) hulgas on pessimistlike<br />
tulevikuväljavaadete kandjaid keskmisest<br />
enam, usub suurem osa ka neist, et elu oluliselt<br />
ei muutu.<br />
Kuigi üle kahe kolmandiku <strong>Eesti</strong> kodanikest<br />
on oma eluga rahul ning paljud leiavad, et majanduse<br />
ja tööhõive osas peaks tulevik olema parem<br />
või vähemalt stabiilne, leidsid <strong>2006</strong>. aastal vaid<br />
pisut üle pooled kodanikest, et elu <strong>Eesti</strong>s liigub<br />
õiges suunas. Ligi kolmandik leiab, et asjad ei liigu<br />
ei õiges ega ka vales suunas (joonis 2.7.).<br />
Kui vaadata ühiskonnas sotsiaalseid rühmi,<br />
kes kõige enam arvavad, et elu <strong>Eesti</strong>s ei liigu ei<br />
ühes ega teises suunas, siis nende hulgas on keskmisest<br />
enam vanemaid inimesi (eelkõige üle 54<br />
aastaseid), vähem harituid ning maaelanikke,<br />
kes tihtipeale on väiksema kohanemisvõimega<br />
ning kelle jaoks muudatuste tõlgendamine võib<br />
olla keerulisem. Teisalt, nende hulgas on mõnevõrra<br />
enam ka ettevõtjaid, kel võivad olla hoopis<br />
teistsugused põhjused taolise seisukoha väljendamiseks.<br />
Samas on selliste elanike osakaal, kes näevad<br />
riiki vales suunas arenevat, äärmiselt väike. <strong>Eesti</strong>ga<br />
sarnastelt positsioonidelt alustanud Euroopa<br />
Joonis 2.7. Hinnang sellele, kas asjad<br />
liiguvad riigis õiges või vales suunas<br />
EU25<br />
Leedu<br />
<strong>Eesti</strong><br />
Läti<br />
Tšehhi<br />
Sloveenia<br />
Küpros<br />
Malta<br />
Poola<br />
Slovakkia<br />
Ungari<br />
vale suund<br />
43<br />
41<br />
36<br />
37<br />
36<br />
30<br />
32<br />
27<br />
27<br />
23<br />
16<br />
õige suund<br />
ei õige ega vale<br />
34 20%<br />
60 13%<br />
54 27%<br />
49 16%<br />
47 24%<br />
47 24%<br />
40 24%<br />
37 25%<br />
37 17%<br />
24 36%<br />
23 38%<br />
Allikas: Special Eurobarometer 251, talv <strong>2006</strong>. Kas te ütleksite, et<br />
praegusel ajal liiguvad asjad (RIIGI NIMETUS) üldiselt õiges suunas või<br />
vales suunas?<br />
Liidu uute liikmesriikide kodanike hulgas on<br />
oma riigi arengu suhtes murelikke inimesi oluliselt<br />
enam. Kõige vähem on neid Leedus (23%),<br />
kus ka oma riigi arengutee õiguses veendunud<br />
kodanikke on uute liikmesriikide võrdluses<br />
kõige rohkem (60%). Lätis, kus kodanike rahulolu<br />
on madal ning hinnangud oma riigi arengule<br />
erinevates valdkondades madalad, leiavad pooled<br />
kodanikest sellest hoolimata, et asjad liiguvad<br />
õiges suunas. Uutest liikmesriikidest kuuluvad<br />
veel ka Sloveenia ja Tšehhi nende riikide<br />
ritta, kus ligi pooled elanikest usuvad arengusse<br />
õiges suunas ja pisut üle veerandi ei ole selles nii<br />
veendunud. Samas Slovakkias, Maltal ja Ungaris<br />
on ülekaalus selliste inimeste hulk, kes pole oma<br />
riigi valitud suunaga rahul. Poolas on nende osakaal<br />
võrreldav riigi arenemise suhtes positiivsete<br />
inimestega.<br />
<strong>Eesti</strong> positsioon tuleb esile ka võrdluses vanade<br />
liikmesriikidega, kus vaid Iirimaal ja Taanis on<br />
rohkem riigi arengusuuna õigeks pidajaid (vastavalt<br />
65% ja 59%). Teistes riikides on neid vähem,<br />
eriti paistavad silma Euroopa Liidu suurriigid<br />
Saksamaa ja Prantsusmaa, kus vaid vastavalt 36%<br />
ja 19% inimestest usuvad oma kodumaa liikumisse<br />
õiges suunas.<br />
<strong>Eesti</strong> valupunktid<br />
Kui võrrelda inimeste jaoks viimasel paaril aastal<br />
kõige olulisemana tunduvaid probleeme <strong>Eesti</strong>s<br />
41 |
Change language