You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
kasvanud 34%-lt 50%-le, samas kui paremat materiaalset<br />
olukorda nautivate vanemate liikmesriikide<br />
elanike seas olulist muudatust rahulolus toimunud<br />
pole: rahalise olukorraga on rahul kaks kolmandikku<br />
vanade liikmesriikide elanikkonnast. <strong>Eesti</strong><br />
naabritest kuulub Soome nende riikide hulka, kus<br />
rahulolu on kõrgemate hulgas Euroopas: oma rahalise<br />
olukorraga on rahul üle 80% elanikest. Rahulolu<br />
Lätis ja Leedus on sarnaselt mitmete teiste uute<br />
liikmesriikidega madalamate seas: <strong>2006</strong>. aastal olid<br />
seal oma isikliku finantsolukorraga rahul umbes<br />
pooled kodanikest.<br />
Tervikuna näeme, et eestlased tunnevad oma<br />
elukvaliteeti olevat aasta aastalt paranenud. Sarnaselt<br />
üldisele eluga rahulolule, jääb <strong>Eesti</strong> veel alla<br />
Euroopa vanemate liikmete elukvaliteedi hinnangule<br />
(rahul ligikaudu 80%), kuid ületab uute liikmesriikide<br />
keskmist taset. Kui <strong>Eesti</strong>s on oma elukvaliteeti<br />
positiivselt hindavate inimeste hulk<br />
tõusnud <strong>2006</strong>. aastaks 72%-ni, siis uutes liikmesriikides<br />
tervikuna vaid 63%-le. Lätis ja Leedu tunneb<br />
elukvaliteedi paranemist samuti üha suurem<br />
osa elanikkonnast: 2005. aastal on toimunud Lätis<br />
tõus 49%-lt 57%-le ja Leedus 53%-lt 59%-le.<br />
Eeltoodu näitab, et eestlased hindavad nii riigi<br />
kui oma isikliku elu eri tahkude olukorda üha positiivsemalt,<br />
sageli positiivsemaltki, kui arenenud<br />
Lääne-Euroopa riigid. Teisalt aga tajutakse selgelt,<br />
et <strong>Eesti</strong> pole veel oma eesmärke saavutanud ning<br />
on alles arenguteel. Seda toetavad pidevad võrdlused<br />
Euroopa riikidega ning arutelud selle üle, millal<br />
<strong>Eesti</strong> võiks eri näitajate poolest Euroopale järele<br />
jõuda.<br />
Joonisel 2.4. näeme kodanike hinnangut olukorrale<br />
erinevates valdkondades võrreldes Euroopaga.<br />
Enamiku mõõdetud valdkondade puhul leiab<br />
suurem osa elanikest, et olukord <strong>Eesti</strong>s võrreldes<br />
Euroopaga on pigem halvem. Kõige enam jääb <strong>Eesti</strong>s<br />
võrreldes Euroopaga puudu sotsiaalsest heaolust,<br />
samuti on elukvaliteedi tase paljude arvates<br />
halvem. Ka riigi majandust ja tööhõivet ei hinnata<br />
võrreldes Euroopaga veel kuigi heaks, samas kui nii<br />
uute kui vanade liikmesriikide elanikud keskmiselt<br />
hindasid olukorda neis valdkondades oma riigis<br />
oluliselt madalamalt kui eestlased. Võrdlusbaasi<br />
kujundab aga inimeste lähem keskkond, mistõttu<br />
<strong>Eesti</strong>s võrreldakse end ilmselt tihti Põhjamaadega<br />
ja ehk ka Suurbritannia ja Iirimaaga, kuhu paljud<br />
eestlased tööle on läinud ning kus tööhõive olukord<br />
on ka sealsete elanike endi hinnangul hea.<br />
<strong>Eesti</strong> haridussüsteemi ja keskkonna arenguid<br />
vaatavad paljud eestlased siiski positiivsena.<br />
Haridussüsteem puhul on lausa võrdselt neid, kes<br />
peavad olukorda paremaks ja neid, kes peavad seda<br />
halvemaks kui Euroopas keskmiselt.<br />
Joonis 2.4. Hinnang olukorrale riigis<br />
võrreldes Euroopa Liidu keskmisega<br />
ULR*10<br />
84<br />
82<br />
78<br />
81<br />
76<br />
73<br />
80<br />
75<br />
57<br />
57<br />
<strong>Eesti</strong><br />
* Uued liikmesriigid.<br />
Pigem halb Pigem hea <strong>Eesti</strong> ULR10<br />
Haridussüsteem<br />
40<br />
38 kevad ‘06 39 41<br />
46 50 kevad ‘05 30 35<br />
Keskkond<br />
51 kevad ‘06 33 30<br />
46 kevad ‘05 40 30<br />
Tööhõive<br />
66 kevad ‘06 20 14<br />
77 kevad ‘05 12 9<br />
Majandus<br />
71 kevad ‘06 18 16<br />
77 kevad ‘05 13 11<br />
Elukvaliteet<br />
75 kevad ‘06 16 17<br />
81 kevad ‘05 9 12<br />
Sotsiaalne heaolu<br />
79 kevad ‘06 11 17<br />
82 kevad ‘05 8 12<br />
Allikas: Eurobaromeeter 65.2, kevad <strong>2006</strong>. Kas te ütleksite, et olukord<br />
järgnevates valdkondades on <strong>Eesti</strong>s parem või vähem hea kui Euroopa<br />
Liidus keskmiselt? Palju parem, mõnevõrra parem, mõnevõrra vähem<br />
hea, kindlasti vähem hea, samasugune, ei oska öelda. Pigem hea=palju<br />
parem+mõnevõrra parem pigem halb=mõnevõrra vähem hea+ kindlasti<br />
vähem hea<br />
Euroopaga võrdluses võiks märkida veel kahte<br />
trendi:<br />
1. Olukord eri valdkondades võrreldes Euroopaga<br />
tundub elanike silmis paranevat: neid, kes näevad<br />
olukorda paremana on 2005.–<strong>2006</strong>. aasta<br />
võrdluses tulnud juurde.<br />
2. Üldiselt hindavad eestlased <strong>Eesti</strong> arengut võrreldes<br />
Euroopaga üsna sarnaselt teiste uute liikmesriikidega,<br />
vaid tööhõive puhul ollakse selgelt<br />
positiivsemad. Samas, nagu ka eespool<br />
märgitud, ei tunne eestlased, et riigi majanduslik<br />
areng oleks kaasa aidanud ka sotsiaalse heaolu<br />
tõusule: selle näitaja poolest on teised uued<br />
liikmesriigid mõnevõrra positiivsemad. Eelkõige<br />
toetab keskmist positiivsust aga Lõuna-<br />
Euroopa, Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on hinnang<br />
sotsiaalsele heaolule võrreldes ülejäänud<br />
Euroopaga pigem madal.<br />
39 |
Change language