You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 2.3. Rahulolu mikrotasandiga<br />
(%, kes on rahul)<br />
elukvaliteet: <strong>Eesti</strong><br />
pereelu: <strong>Eesti</strong><br />
sissetulek/finantsolukord: <strong>Eesti</strong><br />
tervis: <strong>Eesti</strong><br />
praegune töökoht: <strong>Eesti</strong><br />
100%<br />
90%<br />
80% 80<br />
70%<br />
64<br />
60% 62<br />
50%<br />
40%<br />
30% 30<br />
20%<br />
10%<br />
0%<br />
kevad 2002<br />
87<br />
79<br />
73<br />
Allikad: EBCC 2002, Eurobaromeeter 62.0, 63.4 ja 65.2.<br />
Andmed on esitatud järgmistel skaaladel: elukvaliteet ja finantsolukord:<br />
väga hea+üsna hea; pereelu ja tervis-väga rahul+üsna rahul; praegune<br />
töökoht-Te olete oma praeguse töökohaga rahul: täiesti nõus+pigem<br />
nõus<br />
Rahulolu isikliku elu<br />
erinevate külgedega<br />
2003. aasta lõpus mõõdeti Eurobaromeetri uuringu<br />
raames tollaste kandidaatriikide elanikele olulisi<br />
väärtusi. Selle uuringu kohaselt moodustavad eestimaalaste<br />
jaoks mikro- ehk isikliku elu tasandi näitajate<br />
väärtushierarhia esikolmiku 5 :<br />
• Perekond, mida peab oluliseks 72% elanikest<br />
• Tervis, mida väärtustab 59%<br />
elukvaliteet: EL25<br />
pereelu: EL25<br />
sissetulek/finantsolukord: EL25<br />
tervis: EL25<br />
praegune töökoht: EL25<br />
77<br />
69<br />
64<br />
65<br />
61<br />
59<br />
59<br />
62<br />
50<br />
90<br />
84<br />
86 83<br />
77<br />
72<br />
sügis 2004 kevad 2005 kevad <strong>2006</strong><br />
• Töö, mida tähtsustab 44%<br />
35% jaoks elanikest mahub esikolmikusse ka<br />
raha (Identities... 2004). Sarnane on ka kümne uue<br />
Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku väärtusmaailm<br />
tervikuna, kus peret tähtsustatakse küll mõnevõrra<br />
enam ning tööd ja raha vähem.<br />
<strong>2006</strong>. aastal oli eestimaalastest rahul perekonnaga<br />
(83%) ning oma tööga (86%). Nende rahulolu<br />
komponentide osas ei jää <strong>Eesti</strong> alla teistele Euroopa<br />
Liidu riikidele, kus tervikuna on oma pereeluga<br />
rahul 90% ja tööga 84%. Võrdlus nelja aasta taguse<br />
ajaga lubab väita, et tegemist on stabiilse näitajaga:<br />
2002. aastal oli oma pereeluga rahul 79% eestimaalastest<br />
ja 91% praeguse 25 liikmesriigi elanikest<br />
tervikuna (joonis 2.3.).<br />
Pereeluga rahulolu varieerub riikide kaupa<br />
võrdlemisi vähe, samas järgib see varieeruvus suuresti<br />
üldist rahulolu mustrit. Riigid, kus elanikud<br />
on pereeluga enam rahul – Iirimaa, Rootsi ja Taani<br />
– on rahulolevamad ka eluga üldiselt. Teisalt, alla<br />
keskmise on pereeluga rahul just eluga suhteliselt<br />
rahulolematumad rahvad: Ungaris, Lätis ja Leedus<br />
jääb rahulolu tase 80% lähedusse.<br />
Rahulolu tööeluga (tulemused on näidatud<br />
neist, kes töötavad), mida mõõdab rahulolu oma<br />
praeguse töökohaga, varieerub Euroopa tasandil<br />
samuti suhteliselt vähe: alates Slovakkiast (rahul<br />
72%), Ungarist (75%), Lätist (77%) ja Leedust (79%)<br />
kuni Hispaania (90%), Belgia (91%) ja Taanini<br />
(91%). Seega Euroopas, kus elanikud on paljudes<br />
riikides tööhõive pärast üha enam mures, on töökohta<br />
omavad inimesed sellega suure tõenäosusega<br />
pigem rahul.<br />
Tervis on üks olulisi inimarengu indeksi koostisosi,<br />
mille indikaatoriks on keskmine eluiga. Objektiivsete<br />
tervisenäitajate poolest jääb <strong>Eesti</strong> Euroopa<br />
keskmisele tasemele selgelt alla. Subjektiivne hinnang<br />
oma tervisele tundub olevat heas kooskõlas<br />
tegelikkusega. 6 Viimaste võrreldavate andmete<br />
alusel oli oma tervisega rahul 63% eestimaalastest,<br />
mida on vähem kui Euroopas tervikuna, kus oma<br />
tervisega on rahul 80% elanikest. Samas kattuvad<br />
eestlaste hinnangud suuresti teiste uute liikmesriikidega:<br />
60–65% vahemikku jäi rahulolevate elanike<br />
osakaal ka Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias<br />
ja Ungaris. Vaid lõunapoolsetes uutes liikmesriikides<br />
Küprosel, Maltal ja Sloveenias on rahulolu tervisega<br />
oluliselt kõrgem. <strong>Eesti</strong>s tehtud elanikkonna<br />
uuringud näitavad, et subjektiivne hinnang isiklikule<br />
tervisele on väga stabiilne näitaja: aastatel<br />
2002–<strong>2006</strong> ei ole see muutunud (Suits 2005), mis<br />
on ka põhjendatud, kuivõrd tervisenäitajate parandamine<br />
kestab põlvkondi.<br />
Reaalsete sissetulekute kasv peegeldub ka inimeste<br />
hinnangutes oma rahalisele olukorrale. Kui<br />
2002. aastal oli sissetulekutega rahul vaid ligi kolmandik<br />
elanikkonnast, siis <strong>2006</strong>. aastal oli nende<br />
hulk kahekordistunud. Kõige enam peegeldub olukorra<br />
paranemine uute liikmesriikide elanikkonna<br />
hulgas: nelja aastaga on rahulolevate inimeste hulk<br />
5<br />
Lisaks mainitutele olid nimekirjas ka: partner, sõprus, haridus/õpingud, vaba aeg/puhkus, kunst/kultuur, sport, religioon, poliitika,<br />
seksuaalsus. Vastajatel oli võimalus ka ise lisada neile olulisi nimekirjas mainimata väärtusi.<br />
6<br />
Euroopa tasandil võrreldavad andmed tervisega rahulolu kohta pärinevad 2002. aasta kandidaatriikide ja liikmesriikide<br />
Eurobaromeetrite uuringutest.<br />
| 38
Change language