Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
teatud valdkondades juba tööjõupuudust tundvas<br />
<strong>Eesti</strong>s peab hakkama kasvama nii tööliste palk<br />
ning ühes sellega ka töölispositsiooni maine.<br />
Vaadeldav Euroopa andmestik ei võimalda võrrelda<br />
rahulolu erinevate sissetulekurühmade lõikes,<br />
mille olulisusele rahulolu taseme kujundamisel<br />
viitavad haridustaseme ja sotsiaalse positsiooni<br />
roll. On ju haridus, ametialane positsioon ja sissetulek<br />
näitajad, mis sageli kattuvad: reeglina tagab<br />
parem haridus ka parema töökoha ning sissetuleku.<br />
Ennekõike tingib kõrgemat rahulolu just töötamine<br />
ettevõtja, juhi või tippspetsialistina. Ilmselt<br />
määrab sissetulek omakorda sotsiaalse positsiooni<br />
mõju rahulolule, kuivõrd varasemad, liitumiseelsed<br />
uuringud viitavad sellele, et sissetulek on rahulolu<br />
määratlejana uutes liikmesriikides üks olulisimaid<br />
faktoreid, samas kui vanemates liikmesriikides<br />
loeb pigem ametialane positsioon (Delhey 2004).<br />
<strong>Eesti</strong>s elavate erineva kodakondsusega või määratlemata<br />
kodakondsusega elanike rahulolu uuringute<br />
kohaselt on kõige rahulolevamad <strong>Eesti</strong> kodakondsusega<br />
inimesed. <strong>2006</strong>. aasta andmeil on 73%<br />
neist oma eluga tervikuna rahul. Järgnevad muu<br />
riigi (v.a. Venemaa) kodakondsusega inimesed, kellest<br />
eluga on rahul 68%. <strong>Eesti</strong>s elavatest Vene kodakondsetest<br />
on rahul 63% ning kõige rahulolematumad<br />
on määratlemata kodakondsusega isikud,<br />
kellest eluga rahulolu väljendasid 57% (Saar Poll<br />
<strong>2006</strong>). Arvestades erineva kodakondsusega inimeste<br />
osakaalu rahvastikus (<strong>Eesti</strong> kodakondsusega<br />
ligi 80%, ülejäänud muu või määratlemata kodakondsusega),<br />
saame ligikaudseks üldiseks rahulolu<br />
määraks 71%, mis ühtib ka Eurobaromeetri<br />
uuringu tulemustega. Üldistuste taga ei saa aga ära<br />
unustada seda, et teatud osa elanikkonnast tunneb<br />
end <strong>Eesti</strong> arengust vähem osa saanuna.<br />
Elukoht määratleb <strong>Eesti</strong>s eluga rahulolu oluliselt<br />
vähem kui eelpool kirjeldatud näitajad. Maa- ja<br />
linnaelanikud on üldjuhul eluga üsna võrdsel määral<br />
rahul. Mõnevõrra erinevad suuremate linnade<br />
elanikud, kus rahulolu tase jääb 2004.–<strong>2006</strong>. aastate<br />
uuringute kohaselt keskmisele 4–5% võrra alla.<br />
Enim mõjutab seda Ida-Virumaal asuvate suurte<br />
linnade Narva ja Kohtla-Järve elanike madalam<br />
rahulolu. (Täpsemad tabelid rahulolunäitajatega<br />
sotsiaal-demograafiliste tausttunnuste lõikes leiate<br />
lisast 2.).<br />
Kui võrrelda rahulolu diferentseerivad faktoreid<br />
<strong>Eesti</strong>s ja Euroopas tervikuna, siis nii liitumiseelselt<br />
tehtud analüüsid (Delhey 2004) kui ka eespool<br />
toodud Eurobaromeetri andmed võimaldavad<br />
väita, et <strong>Eesti</strong>s varieerub eluga rahulolu sõltuvalt<br />
sotsiaaldemograafilistest näitajatest oluliselt enam<br />
ehk vahed erinevate sotsiaalsete rühmade vahel<br />
on suuremad kui Euroopas keskmiselt (vt tabel<br />
2.2.). Euroopa all tuleb siinkohal silmas pidada<br />
just Euroopa Liidu vanemaid liikmesriike, samas<br />
Tabel 2.2. Erinevuse tase eri<br />
sotsiaaldemograafiliste rühmade<br />
rahulolus (%)<br />
<strong>Eesti</strong><br />
kui <strong>Eesti</strong> sarnaneb rahulolu sõltuvuselt sotsiaaldemograafilistest<br />
näitajatest enam uutele liikmesriikidele.<br />
Võib küsida, mida eluga rahulolu üldse näitab<br />
ja kui reaalne on see, et viimase paari aasta jooksul<br />
70% läheduses püsiv rahulolu tase <strong>Eesti</strong>s kasvaks.<br />
Õnneuurija Veenhoven on rahulolu taseme<br />
erinevuste selgitamiseks toonud välja kolm teooriat<br />
(Veenhoven 1995):<br />
Võrdlusteooria (comparison theory) kohaselt<br />
võrdlevad inimesed oma tegelikku elu teatud standardiga,<br />
milline elu võiks tegelikult olla. Standard<br />
või ideaal võib tugineda sellel, kuidas läheb teistel<br />
inimestel, aga ka oma isiklikel kogemustel. Elutingimuste<br />
paranemisega riigis tõuseb ka standard<br />
ning vastupidi. Seetõttu ei jõua tegelikkus kunagi<br />
ideaalile järele ehk subjektiivne heaolu ei ole seotud<br />
objektiivselt mõõdetava elukvaliteediga. Mida<br />
suuremana tajuvad inimesed oma suhtelist deprivatsiooni,<br />
seda suurem on ka rahulolematus.<br />
Rahvusliku eripära teooria (folklore theory) järgi<br />
peegeldab elanike rahulolu tase konkreetsele rahvusele<br />
iseloomulikku elutaju. See taju on ennekõike<br />
seotud minevikuga, mitte igapäevase elu reaalsusega.<br />
Selle teooria järgi on olemas pessimismi ja<br />
optimismi kultuurid. Näiteks, kui eelnevate põlvkondade<br />
hulgas on domineerinud pessimistlik<br />
vaade elule, siis see jääb püsima ning mõjutab ka<br />
järgmiste põlvkondade hinnanguid. Ka selle teooria<br />
kohaselt ei sõltu subjektiivne heaolu objektiivsetest<br />
elutingimustest.<br />
Elamisväärsuse teooria (livability theory) väidab,<br />
et subjektiivne hinnang elule sõltub objektiivselt<br />
mõõdetavast elukvaliteedist: paremad elutingimused<br />
tingivad ka suurema rahulolu. Teooria<br />
põhierinevus kahest eelmisest teooriast seisneb<br />
EL25<br />
15–24aastased vs 55+ 17 7<br />
Madalaim haridustase vs<br />
kõrgeim haridustase<br />
Keskmine haridustase vs<br />
kõrgeim haridustase<br />
-21 -13<br />
-18 -7<br />
Keskmine haridustase vs õppurid -28 -11<br />
Tööturul hõivatud vs mitteaktiivsed 32 24<br />
Tõlgendus: vahe on näidatud esimese rühma kasuks, nt noorte rahulolu<br />
tasemest on lahutatud 55aastaste ja vanemate rahulolu tase.<br />
Allikas: Eurobaromeeter 65.2, kevad <strong>2006</strong><br />
35 |
Change language