Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tabel 2.1. Eluga rahulolu<br />
(võrdlus <strong>Eesti</strong> keskmisega)<br />
Sugu<br />
Vanus<br />
Kodakondsus*<br />
Haridustase<br />
Sotsiaalne<br />
staatus<br />
Elukoht<br />
Üle keskmise Keskmine Alla keskmise<br />
15-24aastased<br />
25-39aastased<br />
<strong>Eesti</strong> kodanik<br />
Muu riigi<br />
kodanik<br />
Kõrgem<br />
haridustase<br />
Õppurid<br />
Ettevõtjad<br />
Juhid<br />
Õpilased<br />
Mehed, naised<br />
Valgekraed<br />
Tallinn<br />
Väikesed ja<br />
keskmise<br />
suurusega<br />
linnad<br />
Maapiirkonnad<br />
40aastased ja<br />
vanemad<br />
Vene kodanik<br />
Määratlemata<br />
kodakondsus<br />
Madalam<br />
haridustase<br />
Keskmine<br />
haridustase<br />
Töölised<br />
Töötud<br />
Pensionärid<br />
Suured linnad<br />
(Tartu, Pärnu,<br />
Narva, Kohtla-<br />
Järve)<br />
kõrgem haridustase - haridustee lõpp 20aastaselt või vanemalt, keskmine<br />
haridustase - haridustee lõpp 16-19aastaselt, madalam haridustase<br />
- haridustee lõpp 15aastaselt.<br />
Allikad: Eurobaromeetri uuringud 2004-<strong>2006</strong>; *Mitte-eestlaste perspektiivid,<br />
Saar Poll, <strong>2006</strong><br />
Nõukogude Liitu mittekuulunud postsotsialistlike<br />
Euroopa riikide elanikud (Sloveenia, Tšehhi jt)<br />
(Inglehart 2004).<br />
Rahulolu eluga on erinev ühiskonnagruppide<br />
lõikes nii <strong>Eesti</strong>s kui ka mujal Euroopas. Analüüsides<br />
olulisemaid parameetreid aastatel 2004–<strong>2006</strong><br />
näeme, et <strong>Eesti</strong>s sõltub rahulolu vanusest, haridustasemest,<br />
sotsiaalsest staatusest ning kodakondsusest<br />
(vt tabel 2.1.).<br />
<strong>Eesti</strong>s on nooremas vanuserühmas ehk 15–<br />
24aastaste seas eluga rahulolevaid inimesi ligi viiendiku<br />
võrra enam kui 40aastaste ja vanemate inimeste<br />
seas. <strong>2006</strong>. aasta kevadel läbiviidud uuringu<br />
andmeil oli eluga rahul 81% 15–24aastastest, 76%<br />
25–39aastastest, 60% 40–54aastastest ning 64% üle<br />
54 aastastest. Eluga rahulolu langeb enim vanuserühmas<br />
40–64 aastat ehk siis vanuses, kus positsioon<br />
tööturul muutub ebakindlamaks. Euroopa<br />
riikide varasem analüüs on näidanud, et nii <strong>Eesti</strong>s<br />
kui ka Balti riikides üldse on erinevus noorte ja<br />
vanade inimeste rahulolus üks Euroopa suurimaid<br />
(Delhey 2004). Sotsialismiaja lõpp muutis paratamatult<br />
tolleks ajaks keskikka jõudnud inimeste<br />
väljavaateid eluga toimetulekuks. Rahulolu vanuseline<br />
diferentseeritus on üldiselt iseloomulikum<br />
Euroopa Liidu uutele liikmesriikidele ning Lõuna-<br />
Euroopa riikidele, samas kui arenenud Euroopa<br />
riikides, kus elanikkonna rahulolu on kõrge, sellist<br />
vahet praktiliselt ei eksisteeri või on see koguni<br />
vanemate inimeste kasuks (Luksemburg).<br />
Kõrgema haridusega inimeste seas on eluga<br />
rahulolijaid umbes viiendiku võrra enam kui<br />
madalamas ja keskmises haridusrühmas (vt tabel<br />
2.2.). Kui madalama haridustaseme väiksem rahulolu<br />
tundub mõistetav, siis keskmise haridusrühma<br />
keskmisest madalam rahulolu on tähelepanuväärne.<br />
Euroopas tervikuna ei erine keskmise haridusrühma<br />
rahulolu keskmisest eluga rahulolu tasemest.<br />
Samuti pole Euroopa tasandil vahe erineva<br />
haridustasemega inimeste rahulolus sugugi enesestmõistetav.<br />
Sarnaselt vanusele diferentseerib<br />
haridustase rahulolu ennekõike uutes liikmesriikides,<br />
samas kui enamuses vanemates liikmesriikides<br />
on sellised vahed väga väikesed või lausa olematud<br />
(Delhey 2004).<br />
Ka sotsiaalne positsioon mõjutab üldist rahulolu<br />
<strong>Eesti</strong>s enam kui Euroopas tervikuna. Keskmisest<br />
oluliselt enam on oma eluga rahul ettevõtjad,<br />
juhid ja tippspetsialistid, aga ka õpilased ja<br />
üliõpilased. Seda tingib ilmselt kõrgem hinnang<br />
oma positsiooni prestiižikusele ühiskonnas, määratletuna<br />
parematest tarbimisvõimalustest, suuremast<br />
osalemisest meediaühiskonnas ning paremast<br />
muutustega toimetulekust (Lauristin 2004).<br />
Ka Euroopas tervikuna on õppurid rahulolevaim<br />
ühiskonnarühm. Võib oletada, et kõrgemat rahulolu<br />
tingib noortele omane keskmisest kõrgem optimism:<br />
oma koht ühiskonnas (mille üks olulisi<br />
samme on tööturule sisenemine) on veel leidmata<br />
ning tulevik näib võimalusterohke.<br />
Sotsiaalse positsiooni poolt määratletud rahulolu<br />
skaala teises otsas on töölised, töötud ning pensionil<br />
olevad inimesed. Euroopas tervikuna ei erine<br />
pensionäride rahulolu oluliselt keskmisest rahulolu<br />
tasemest. <strong>Eesti</strong>s on pensionäride rahulolu keskmisest<br />
madalam, kuigi mitte palju. Viimase kahe<br />
aasta jooksul läbi viidud Eurobaromeetri uuringute<br />
andmeil on pensionäride rahulolu tase keskmisest<br />
madalam umbes 5% võrra (<strong>2006</strong>. aasta kevadel oli<br />
eluga rahul 64% pensionäridest).<br />
Drastilisem on aga erinevus <strong>Eesti</strong> tööliste rahulolus<br />
võrreldes Euroopaga. Euroopas tervikuna ei<br />
ole töölised keskmisest rahulolematumad, <strong>Eesti</strong>s<br />
aga jääb nende rahulolu keskmisele ligikaudu 14–<br />
15% alla: kevadel <strong>2006</strong> oli eluga rahul 55% töölistest,<br />
Euroopas tervikuna 79%. See rühm on rahulolu<br />
kasvu poolest suurima potentsiaaliga, kuivõrd<br />
| 34
Change language