Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
II peatükk<br />
<strong>Eesti</strong> avalik arvamus<br />
2.1. Sissejuhatus<br />
<strong>Inimarengu</strong> indeks reastab maailma riigid kvantitatiivselt<br />
mõõdetavate statistiliste näitajate alusel:<br />
rahvuslik koguprodukt ühe inimese kohta, keskmine<br />
eluiga ja kirjaoskajate protsent. Lisaks sellele<br />
on riikide arengut võimalik hinnata ka mitmete<br />
muude üldist elu- ja majanduskeskkonda kirjeldavate<br />
parameetrite alusel nagu keskmine sissetulek,<br />
kuritegevuse või tööpuuduse tase, konkurentsivõime<br />
jms.<br />
Ent ühiskonna arengu puhul on ju tegelikult<br />
olulisem hoopis muu – nimelt see, kuidas tunneb<br />
ennast selles statistiliste näitajate poolt kirjeldatud<br />
ruumis inimene. Millised on erinevate elanikkonna<br />
gruppide ootused elule, kuidas ollakse rahul<br />
saavutatud elukvaliteediga? Nende aspektide hindamisel<br />
tulevad appi avaliku arvamuse uuringud.<br />
Ühe riigi ja ühiskonna edu ja ebaedu on võimalik<br />
kõige paremini hinnata teiste maadega võrreldes.<br />
Seetõttu püüame alljärgnevas käsitluses, seal kus<br />
vähegi võimalik, asetada <strong>Eesti</strong> arvamusuuringute<br />
andmed laiemasse üle-euroopalisse konteksti. Erilise<br />
rõhuasetuse teeme võrdlusele meiega sarnastelt<br />
stardipositsioonidelt alustanud uute Euroopa Liidu<br />
liikmesriikidega. Kui vana Euroopa kinnipüüdmiseks<br />
on aeg olnud veel liiga lühike, siis <strong>Eesti</strong> arengu<br />
edu või edutus läbi inimeste arvamuste peaks peegelduma<br />
just võrdluses endiste sotsialismimaadega.<br />
Peatükis analüüsitakse <strong>Eesti</strong> inimeste rahulolu<br />
erinevate eluvaldkondadega nii ühiskonna mikrokui<br />
ka makrotasandil. Püütakse leida vastust küsimusele,<br />
kuidas on üldine eluga rahulolu seotud<br />
vastajate poolt riigi majanduslikule olukorrale ning<br />
tööhõive, sotsiaalse heaolu ja keskkonna olukorrale<br />
antud hinnangutega. Mikrotasandi mõjuritest on<br />
vaatluse all rahulolu elukvaliteediga, pereeluga,<br />
sissetulekutega, tervisega ja praeguse töökohaga.<br />
Eluga rahulolu on pidevalt muutuv suurus. Seetõttu<br />
on oluline käsitleda ka rahulolu dünaamilist<br />
aspekti, vaadeldes seda, millised on inimeste ootused<br />
tuleviku suhtes nii riigi kui ka leibkonna heaolu<br />
tasandil ning kuidas hinnatakse riigi üldist<br />
arengusuunda: kas asjad liiguvad õiges või vales<br />
suunas? Viimasega seonduvalt käsitletakse lühidalt<br />
ka <strong>Eesti</strong> elu olulisemaid valupunkte ning võrreldakse<br />
nende olulisust teiste Euroopa Liidu uute<br />
liikmesriikidega.<br />
Heaolu tajumine on subjektiivne, seda hinnatakse<br />
võrreldes vahetu ümbritseva keskkonnaga,<br />
sellega, kuidas läheb teistel inimestel meie kõrval.<br />
Peatüki teine osa sisaldab käsitluse inimeste<br />
arusaamadest sotsiaalse kihistumise kohta <strong>Eesti</strong>s<br />
läbi aegade. Küsitlustulemustele tuginedes vaadeldakse,<br />
kuidas kujutavad vastajad ette sotsiaalset<br />
kihistumist praegu, milliseks hinnati seda minevikus<br />
ja millised on ootused tuleviku arengute suhtes<br />
ehk millist ühiskonna kihistumismudelit peab avalikkus<br />
õiglaseks.<br />
Siit aga jõuame juba küsimuste juurde, mis on<br />
seotud ühiskonna poliitilise korraldusega. Peatüki<br />
kolmandas osas, mis tugineb 2002. ja 2005. aastal<br />
läbi viidud üle-eestilise uuringu „Mina. Maailm.<br />
Meedia” tulemustele, kirjeldame inimeste suhtumist<br />
<strong>Eesti</strong> ühiskonnas toimunud muutustesse ja<br />
tulevikuarengutesse. Samuti seda, kuidas inimesed<br />
käsitlevad sotsiaalse õigluse, võrdsuse ja ebavõrdsuse<br />
küsimusi ühiskonnas, milline on nende maailmavaateline<br />
enesemääratlus ja erakondlikud sümpaatiad.<br />
Kas <strong>Eesti</strong> alles arenev poliitiline süsteem<br />
suudab valijate tahet ja ootusi piisavalt esindada<br />
ning ühiskonnaelu soovitavas suunas edasi viia?<br />
Nii nagu inimese rahulolu või rahulolematus<br />
ei tulene üksnes sellest, millised on inimese elutingimused<br />
tema enda vajaduste seisukohalt või<br />
võrreldes ümbritsevate inimestega, pole ka poliitilised<br />
eelistused üheselt seotud kodaniku sotsiaalse<br />
kuuluvusega, vaid tulenevad tema eluorientatsioonist<br />
ja maailmavaatest. Peatüki lõpus tutvustame<br />
rahvusvahelise väärtusuuringu RISC tulemusi,<br />
millest selgub <strong>Eesti</strong> inimeste asend vastutuse ja<br />
naudingu ning ühiskonna stabiilsuse ja arengule<br />
orienteerituse skaalal võrreldes kõigi Euroopa<br />
Liidu 25 liikmesmaa keskmisega. Just sellest asendist<br />
sõltub ju kokkuvõttes, milliste riiklike poliitikate<br />
elluviimiseks annavad valijad mandaadi erakondadele<br />
ja millises suunas hakkab lähiaegadel<br />
arenema <strong>Eesti</strong> riik.<br />
| 32
Change language