23.09.2015 Views

Eesti Inimarengu Aruanne 2006

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

sõltlane siiski tõrjutud ühiskonnaliikmete hulka.<br />

Sotsiaalset tõrjutust võib siinkohal määratleda kui<br />

dünaamilist protsessi, mis tõukab inimese välja,<br />

osaliselt või täielikult, igast sotsiaalsest, majanduslikust,<br />

poliitilisest ja kultuurilisest süsteemist, mis<br />

on vajalik inimese sotsiaalseks kaasamiseks ühiskonda.<br />

Seega täielikuks re-integreerumiseks ühiskonda<br />

peab sõltlane mitte üksnes vabanema füüsilisest<br />

ja psüühilisest sõltuvusest, vaid ületama ka<br />

sotsiaalse tõrjutuse.<br />

Sõltlase teekond kaootilisest faasist kontrollitusse<br />

ei kulge ühesuunaliselt, vaid teda saadavad<br />

väiksemad ja suuremad tagasilangused. Kuni sõltlane<br />

ei ole lõplikult vabanenud tõrjutu staatusest,<br />

on tagasilangus paratamatu. Olukorras, kus indiviidil<br />

puudub eluase, haridus, töökoht ja lähedaste<br />

toetus, võivad uimastid näida ainsa lahendusena.<br />

Sõltuvusabiteenused<br />

Uimastisõltuvuse ravi ja rehabilitatsiooni süsteemi<br />

tervikuna võib vaadelda kui eri sihtrühmadele<br />

suunatud ning erinevate ravieesmärkidega<br />

teenuste koordineeritud võrgustikku, mis sisaldab<br />

erinevaid elemente alates uimastisõltlase motiveerimisest<br />

uimastivabaks eluks ja lõpetades tema<br />

integreerimisega ühiskonda töövõimelise liikmena<br />

(UNODC 2003). Mõni riik, nagu näiteks Holland,<br />

rõhutab enam kahjude vähendamise teenuseid,<br />

samas näiteks Rootsi, mida iseloomustab karskusele<br />

suunatud uimastipoliitika, keskendub raviteenustele.<br />

Mõlemad riigid rakendavad metadoonravi<br />

programme, kuid neil on erinevad eesmärgid.<br />

Hollandis on enim levinud metadoon-asendusravi,<br />

Rootsis aga metadoon-võõrutusravi (The Drug<br />

policies of the Netherlands and Sweden 2001).<br />

Selleks, et jõuda kontrollitud sõltuvuse faasi,<br />

peab uimastitarvitaja läbima mitmed erinevad teenused.<br />

See, millised teenused, sõltub iga konkreetse<br />

sõltlase tervislikust, sotsiaalsest ja majanduslikust<br />

olukorrast ning tema uimastitarbimise ajaloost.<br />

Alguses ei ole uimastitarvitaja ise valmis iseseisvalt<br />

ravile pöörduma, vaid vajab eelnevalt näiteks<br />

motiveerivat nõustamist. Kaootilises ja ambivalentses<br />

faasis on eesmärgiks eelkõige ühiskonnale<br />

ja indiviidile tekitatud kahju vähendamine. Lääne-<br />

Euroopa riikides on laialt rakendatavad näiteks<br />

süstlavahetus, tänavatöö (outreach-work) ja nõustamine,<br />

mille käigus muudetakse uimastisõltlasele<br />

kättesaadavaks vajalikud vahendid ja info.<br />

Välisriikide praktika põhjal võib väita, et üks<br />

tõhusamaid meetodeid uimastisõltlasega kontakti<br />

loomiseks on tänava- või väljatöö, mille eesmärk on<br />

tuvastada varjatud sihtrühmi, saada nendega ühendust,<br />

edastada neile vajalikku teavet ja profülaktilisi<br />

vahendeid ning suunata nende tähelepanu ravivõimalustele.<br />

Süstlavahetus- ja nõustamisprogramme,<br />

mida tänases <strong>Eesti</strong>s viivad ellu mittetulundusühingud,<br />

hakati kasutama alates 1997. aastast. Riik<br />

hakkas teenust rahastama 2001. aastal, <strong>2006</strong>. aasta<br />

seisuga on <strong>Eesti</strong>s statsionaarseid, mobiilseid ja<br />

tänavatöö süstlavahetuspunkte kokku 24 (Tervise<br />

Arengu Instituut <strong>2006</strong>). Nõustamiskeskustes ja süstlavahetuspunktides<br />

püütakse võita sõltlase usaldus<br />

ning teda motiveerida raviks ja rehabilitatsiooniks<br />

ehk üleminekuks tegutsevasse faasi.<br />

Tegutsevas faasis soovib inimene ise juba sõltuvusest<br />

loobuda, aga vajab pidevat toetust. Ta peab<br />

esmalt läbima võõrutusravi, mille käigus ta vabaneb<br />

narkootilise aine füüsilistest mõjudest. Samas<br />

võib uimastisõltlane end kohati võõrutada ka<br />

meditsiinilise abita, kuid see eeldab motivatsiooni<br />

ja turvalist keskkonda (Narkomaania ravijuhis.<br />

<strong>Eesti</strong> Psühhiaatrite Selts 2001). Järgneva rehabilitatsiooni<br />

eesmärgiks on taastada inimese tervist<br />

ja toimetulekut. Eelduseks on, et sõltlane ei kasuta<br />

enam psühhoaktiivseid aineid. Põhirõhk langeb<br />

sotsiaal-psühholoogilistele võtetele, nagu uute<br />

hoiakute kujundamine, eluviisi muutmine, enesekontrolli<br />

ja stressiga toimetuleku õpetamine, alternatiivsete<br />

tegevuste kasutuselevõtmine jm. Rehabilitatsioon<br />

toimub <strong>Eesti</strong>s peamiselt kahes vormis:<br />

päevakeskustes ja kinnistes asutustes. Päevakeskusesse<br />

suunatakse võõrutusravi edukalt lõpetanud<br />

patsiendid, kel on kodu ja pere, kuid puudub õppimis-<br />

või töökoht. Kinniste keskuste sh rehabilitatsioonitalude<br />

klientideks on tavaliselt sõltlased, kellel<br />

puudub ka lähedaste toetus.<br />

Kontrollitud faas tähistab sõltuvusest vabanemist<br />

või viibimist pikaajalisel asendusravil, mis<br />

võimaldab kontrollida oma sõltuvust. Inimese<br />

elu täielikuks muutmiseks on aga kõige olulisem<br />

uute igapäevaelu rutiinide loomine ning tegevuse<br />

kujundamine.<br />

<strong>Eesti</strong>s on valdavale osale probleemsetele<br />

uimastitarvitajale lahtiütlemine oma igapäevasest<br />

rutiinist, mis keerleb uimasti ümber, ja astumine<br />

„normaalsesse“ ellu väga raske. 2002. ja 2003. aastal<br />

Tallinnas ja Narvas intervjueeritud heroiinitarvitajad<br />

olid seda mitmeid kordi üritanud, kuid see<br />

polnud neil õnnestunud.<br />

Kuigi <strong>Eesti</strong>s rakendatakse erinevas mahus kõiki<br />

kahjude vähendamise, ravi ja rehabilitatsiooni süsteemi<br />

elemente, puudub terviklik uimastisõltlaste<br />

ravi- ja rehabilitatsioonisüsteem. Ei ole piisavalt ressursse,<br />

mis võimaldaks keskenduda uimastitarvitajate<br />

motiveerimisele, kes on veel kaootilises faasis.<br />

Samuti ei ole teenuste levik piisavalt suur, et katta<br />

kõikide sõltuvusest vabaneda soovijate vajadusi.<br />

Peamine puudujääk on, et valdav enamus uimastiabi<br />

teenuseid – süstlavahetus, nõustamine, asendusravi,<br />

võõrutusravi – keskendub füüsilisele ja psüühilisele<br />

sõltuvusele, mitte uimastitarvitaja sotsiaalse<br />

keskkonna muutmisele. Uute rutiinide loomiseks<br />

29 |

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!