Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
sõltlane siiski tõrjutud ühiskonnaliikmete hulka.<br />
Sotsiaalset tõrjutust võib siinkohal määratleda kui<br />
dünaamilist protsessi, mis tõukab inimese välja,<br />
osaliselt või täielikult, igast sotsiaalsest, majanduslikust,<br />
poliitilisest ja kultuurilisest süsteemist, mis<br />
on vajalik inimese sotsiaalseks kaasamiseks ühiskonda.<br />
Seega täielikuks re-integreerumiseks ühiskonda<br />
peab sõltlane mitte üksnes vabanema füüsilisest<br />
ja psüühilisest sõltuvusest, vaid ületama ka<br />
sotsiaalse tõrjutuse.<br />
Sõltlase teekond kaootilisest faasist kontrollitusse<br />
ei kulge ühesuunaliselt, vaid teda saadavad<br />
väiksemad ja suuremad tagasilangused. Kuni sõltlane<br />
ei ole lõplikult vabanenud tõrjutu staatusest,<br />
on tagasilangus paratamatu. Olukorras, kus indiviidil<br />
puudub eluase, haridus, töökoht ja lähedaste<br />
toetus, võivad uimastid näida ainsa lahendusena.<br />
Sõltuvusabiteenused<br />
Uimastisõltuvuse ravi ja rehabilitatsiooni süsteemi<br />
tervikuna võib vaadelda kui eri sihtrühmadele<br />
suunatud ning erinevate ravieesmärkidega<br />
teenuste koordineeritud võrgustikku, mis sisaldab<br />
erinevaid elemente alates uimastisõltlase motiveerimisest<br />
uimastivabaks eluks ja lõpetades tema<br />
integreerimisega ühiskonda töövõimelise liikmena<br />
(UNODC 2003). Mõni riik, nagu näiteks Holland,<br />
rõhutab enam kahjude vähendamise teenuseid,<br />
samas näiteks Rootsi, mida iseloomustab karskusele<br />
suunatud uimastipoliitika, keskendub raviteenustele.<br />
Mõlemad riigid rakendavad metadoonravi<br />
programme, kuid neil on erinevad eesmärgid.<br />
Hollandis on enim levinud metadoon-asendusravi,<br />
Rootsis aga metadoon-võõrutusravi (The Drug<br />
policies of the Netherlands and Sweden 2001).<br />
Selleks, et jõuda kontrollitud sõltuvuse faasi,<br />
peab uimastitarvitaja läbima mitmed erinevad teenused.<br />
See, millised teenused, sõltub iga konkreetse<br />
sõltlase tervislikust, sotsiaalsest ja majanduslikust<br />
olukorrast ning tema uimastitarbimise ajaloost.<br />
Alguses ei ole uimastitarvitaja ise valmis iseseisvalt<br />
ravile pöörduma, vaid vajab eelnevalt näiteks<br />
motiveerivat nõustamist. Kaootilises ja ambivalentses<br />
faasis on eesmärgiks eelkõige ühiskonnale<br />
ja indiviidile tekitatud kahju vähendamine. Lääne-<br />
Euroopa riikides on laialt rakendatavad näiteks<br />
süstlavahetus, tänavatöö (outreach-work) ja nõustamine,<br />
mille käigus muudetakse uimastisõltlasele<br />
kättesaadavaks vajalikud vahendid ja info.<br />
Välisriikide praktika põhjal võib väita, et üks<br />
tõhusamaid meetodeid uimastisõltlasega kontakti<br />
loomiseks on tänava- või väljatöö, mille eesmärk on<br />
tuvastada varjatud sihtrühmi, saada nendega ühendust,<br />
edastada neile vajalikku teavet ja profülaktilisi<br />
vahendeid ning suunata nende tähelepanu ravivõimalustele.<br />
Süstlavahetus- ja nõustamisprogramme,<br />
mida tänases <strong>Eesti</strong>s viivad ellu mittetulundusühingud,<br />
hakati kasutama alates 1997. aastast. Riik<br />
hakkas teenust rahastama 2001. aastal, <strong>2006</strong>. aasta<br />
seisuga on <strong>Eesti</strong>s statsionaarseid, mobiilseid ja<br />
tänavatöö süstlavahetuspunkte kokku 24 (Tervise<br />
Arengu Instituut <strong>2006</strong>). Nõustamiskeskustes ja süstlavahetuspunktides<br />
püütakse võita sõltlase usaldus<br />
ning teda motiveerida raviks ja rehabilitatsiooniks<br />
ehk üleminekuks tegutsevasse faasi.<br />
Tegutsevas faasis soovib inimene ise juba sõltuvusest<br />
loobuda, aga vajab pidevat toetust. Ta peab<br />
esmalt läbima võõrutusravi, mille käigus ta vabaneb<br />
narkootilise aine füüsilistest mõjudest. Samas<br />
võib uimastisõltlane end kohati võõrutada ka<br />
meditsiinilise abita, kuid see eeldab motivatsiooni<br />
ja turvalist keskkonda (Narkomaania ravijuhis.<br />
<strong>Eesti</strong> Psühhiaatrite Selts 2001). Järgneva rehabilitatsiooni<br />
eesmärgiks on taastada inimese tervist<br />
ja toimetulekut. Eelduseks on, et sõltlane ei kasuta<br />
enam psühhoaktiivseid aineid. Põhirõhk langeb<br />
sotsiaal-psühholoogilistele võtetele, nagu uute<br />
hoiakute kujundamine, eluviisi muutmine, enesekontrolli<br />
ja stressiga toimetuleku õpetamine, alternatiivsete<br />
tegevuste kasutuselevõtmine jm. Rehabilitatsioon<br />
toimub <strong>Eesti</strong>s peamiselt kahes vormis:<br />
päevakeskustes ja kinnistes asutustes. Päevakeskusesse<br />
suunatakse võõrutusravi edukalt lõpetanud<br />
patsiendid, kel on kodu ja pere, kuid puudub õppimis-<br />
või töökoht. Kinniste keskuste sh rehabilitatsioonitalude<br />
klientideks on tavaliselt sõltlased, kellel<br />
puudub ka lähedaste toetus.<br />
Kontrollitud faas tähistab sõltuvusest vabanemist<br />
või viibimist pikaajalisel asendusravil, mis<br />
võimaldab kontrollida oma sõltuvust. Inimese<br />
elu täielikuks muutmiseks on aga kõige olulisem<br />
uute igapäevaelu rutiinide loomine ning tegevuse<br />
kujundamine.<br />
<strong>Eesti</strong>s on valdavale osale probleemsetele<br />
uimastitarvitajale lahtiütlemine oma igapäevasest<br />
rutiinist, mis keerleb uimasti ümber, ja astumine<br />
„normaalsesse“ ellu väga raske. 2002. ja 2003. aastal<br />
Tallinnas ja Narvas intervjueeritud heroiinitarvitajad<br />
olid seda mitmeid kordi üritanud, kuid see<br />
polnud neil õnnestunud.<br />
Kuigi <strong>Eesti</strong>s rakendatakse erinevas mahus kõiki<br />
kahjude vähendamise, ravi ja rehabilitatsiooni süsteemi<br />
elemente, puudub terviklik uimastisõltlaste<br />
ravi- ja rehabilitatsioonisüsteem. Ei ole piisavalt ressursse,<br />
mis võimaldaks keskenduda uimastitarvitajate<br />
motiveerimisele, kes on veel kaootilises faasis.<br />
Samuti ei ole teenuste levik piisavalt suur, et katta<br />
kõikide sõltuvusest vabaneda soovijate vajadusi.<br />
Peamine puudujääk on, et valdav enamus uimastiabi<br />
teenuseid – süstlavahetus, nõustamine, asendusravi,<br />
võõrutusravi – keskendub füüsilisele ja psüühilisele<br />
sõltuvusele, mitte uimastitarvitaja sotsiaalse<br />
keskkonna muutmisele. Uute rutiinide loomiseks<br />
29 |