You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
õppijate arvu, samuti vähendada barjääre üld- ja<br />
kutsehariduse vahel ning suurendada võimalusi<br />
jätkata esmaõppe järel haridusteed kõrgharidussüsteemis<br />
(Brannen jt 1999).<br />
Ka <strong>Eesti</strong> puhul on alust arvata, et kutseõppesse<br />
asub õppima enam noori juhul, kui esmane<br />
kutseõppe lakkab olemast sunnitud valik. Sellele<br />
võiks aidata kaasa edu <strong>Eesti</strong> kutseharidussüsteemi<br />
arengukavas aastateks 2005–2008 püstitatud 8.<br />
eesmärgi „Kutseõpe on teiste haridusliikide ja<br />
-tasemetega paremini sidustatud” suunas liikumisel.<br />
Kuid seda vaid juhul kui riik, tööandjad ja töövõtjad<br />
suudavad jõuda kõiki osapooli rahuldavate<br />
kompromissideni kutseoskuste omandamist soodustava<br />
tööturukaitse osas. Tähtsaks eelduseks on<br />
ka kõigi nende tegutsejate koordineeritud panustamine<br />
kutseharidusse.<br />
1.6. Sõltuvus ja sellest vabanemine<br />
Probleemne uimastitarvitamine on <strong>Eesti</strong>s jätkuvalt<br />
probleem, mis vajab riigipoolset sekkumist ning<br />
organiseeritud lahendamist. Süstivaid narkomaane<br />
on viimastel hinnangutel <strong>Eesti</strong>s umbes 13 800, kellest<br />
suurem osa elab Tallinnas või selle lähistel ja<br />
Ida-Virumaal (Uusküla jt 2005). Võrreldes teiste<br />
maadega on probleemsete uimastitarvitajate arv<br />
<strong>Eesti</strong>s suhtes elanikkonna arvuga väga suur, näiteks<br />
Soomes on probleemtarvitajaid hinnanguliselt<br />
16 000–21 000 (Partanen et. al. 2004). Küsimus<br />
ei ole aga ainult ühe marginaalse rühma aitamises<br />
ja nende re-integreerimises ühiskonda. Süstivate<br />
narkomaanidega on seotud <strong>Eesti</strong>s kulutulena lahvatanud<br />
HIVi/AIDSi epideemia. Kuigi alates aastast<br />
2002 on langenud uute HIV-juhtude arv, siis HIVnakatunute<br />
koguarv tõuseb aasta-aastalt (vt joonis<br />
1.17.). Kokku on aastate jooksul HI-viirus diagnoositud<br />
5590 inimesel (31. oktoobri <strong>2006</strong>. aasta seisuga).<br />
AIDS on diagnoositud 112 inimesel.<br />
<strong>Eesti</strong>s on kontsentreeritud HIV-epideemia,<br />
mida iseloomustab kõrge HIV-levimus süstivate<br />
narkomaanide seas. Süstivate uimastisõltlaste osakaal<br />
registreeritud HIV-positiivsete hulgas on aastatega<br />
langenud, kuid on siiani kõrge (HIVi/AIDSi<br />
ennetamise riiklik strateegia).<br />
Süstivatest uimastisõltlastest on hinnanguliselt<br />
HIV-positiivseid Tallinnas 54%, Kohtla-Järvel 90%,<br />
kogu <strong>Eesti</strong> hinnanguline keskmine 62%. Üheks<br />
võtmevaldkonnaks HIV-nakkuse leviku pidurdamisel<br />
on töö süstivate narkomaanidega. Töötamisel<br />
probleemsete narkomaanidega on mitmeid<br />
etappe. Ideaaliks oleks mõistagi võimalikult paljude<br />
inimeste vabanemine sõltuvusest ning destruktiivsetest<br />
harjumustest, ühiskonnale kui tervikule<br />
on aga vähem ohtlikud ka sõltlased, kes küll<br />
ei ole vabanenud oma harjumusest, kuid tegelevad<br />
sellega teadlikumalt (kasutades puhtaid süstlaid,<br />
süstides ohutumalt). Selline käitumine on rahvatervise<br />
seisukohast vähem ohtlik teiste kodanike<br />
Joonis 1.17. Uued HIV-juhud ja HIV-juhud<br />
kumulatiivselt aastatel 1992–<strong>2006</strong><br />
HIV-juhtude absoluutarv<br />
6000<br />
5000<br />
4000<br />
3000<br />
2000<br />
1000<br />
0<br />
12<br />
1928<br />
1474<br />
621<br />
454<br />
15 23 34 42 51 52 64<br />
899 840<br />
390<br />
743 332<br />
1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 <strong>2006</strong><br />
I poolaasta<br />
Uued HIV-juhud<br />
HIV-juhud kokku<br />
<strong>2006</strong>. aasta prognoositud uued HIV-juhud<br />
<strong>2006</strong>. aasta prognoositud HIV-juhtude koguarv<br />
Allikas: Tervisekaitseinspektsioon<br />
ning ühiskonna suhtes. Uimastisõltlastega töötamine<br />
vajab nende olukorra sügavamat mõistmist ja<br />
mitmekülgset tegutsemist ning abi.<br />
Sõltuvus kui<br />
ühiskondlik nähtus<br />
3667<br />
2827<br />
4442<br />
5063<br />
Toetudes erinevale statistikale ja avatud intervjuudele<br />
heroiini tarvitajatega Tallinnas ja Ida-Virumaal<br />
(vt täpsemalt Allaste, Lagerspetz, Kurbatova<br />
2005) võib väita, et tegemist on sageli marginaliseerunud<br />
kogukondadest pärit inimestega, kes valdavalt<br />
elatavad end kuritegevusega. Suurem osa<br />
probleemtarvitajatest on venekeelsed elanikud.<br />
5397<br />
27 |
Change language