You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Eesti</strong> puhul silma ka suur tööturuvõimaluste erinevus<br />
kõrgharidusega ning kesk- või kutseharidusega<br />
töötajate vahel (märgatavalt suurem nii saksakeelsete<br />
kui ka liberaalsete riikide vastavatest näitajatest).<br />
Järeldused<br />
Valik kutsekeskharidussüsteemi forsseeritud edendamise<br />
kasuks eeldab ka vastavaid töösuhteid,<br />
sotsiaalpartnerite oluliselt aktiivsemat reaalset<br />
osalemist kutseõppeasutuste töö suunamisel, ka<br />
riigi valmisolekut sotsiaalsete hindade minimiseerimiseks.<br />
Kutseharidussüsteemi tulemuslikkuse parimaks<br />
näiteks on Saksamaa, kus noored saavad kutsekeskhariduse<br />
tasemel teoreetilise ettevalmistuse õppeasutustes,<br />
praktilise väljaõppe aga ettevõtetes, kusjuures<br />
riik toetab neid ettevõtteid, kes tegelevad noorte<br />
õpetamisega. Selline korraldus aitab kaasa noorte<br />
sujuvamale tööturule lülitumisele. Kutseharidus täidab<br />
nn kaitsevõrgu ülesannet, kuna kutsehariduse<br />
saanud noorte töötuse tase on oluliselt madalam kui<br />
üldkeskhariduse omandanutel. Samuti kaitseb kutseharidus<br />
langeva mobiilsuse eest.<br />
Mis on taganud sellise süsteemi eduka toimimise<br />
Saksamaal? <strong>Eesti</strong> mõistes väga suur tööturg<br />
võimaldab tööjõu kitsast spetsialiseerumist. Tugev<br />
tööturu kaitse tagab selle, et noored tõepoolest<br />
asuvad kutsekoolidesse õppima, kuna kutsealased<br />
oskused ei jäta neid tööta. Aktiivne ja pikaajaline<br />
kutseliitude ja ettevõtjate osalus kutsehariduse<br />
kujundamisel on aidanud kaasa kutsehariduse<br />
kõrge prestiiži kujundamisele ettevõtjate, noorte ja<br />
nende vanemate silmis. Üha ebakindlamaks muutuvas<br />
tööturusituatsioonis vähendab kutseharidus<br />
Saksamaal noorte töötuks jäämise riski ja tagab<br />
suurema kaitstuse. See on oluline faktor, mis on<br />
aidanud kaasa kutsehariduse kõrge prestiiži kujunemisele<br />
just noorte silmis.<br />
Miks me ei võiks Saksamaal edukalt toimivat<br />
süsteemi üle võtta? Kui me oma hariduskorralduse<br />
puhul valime Saksamaa mallide järgimise, peame<br />
me endale aru andma, et see eeldab ka aktiivset<br />
kutseliitude ja ettevõtjate osalust haridusprotsessi<br />
kujundamisel, tööturu reguleerituse märgatavalt<br />
kõrgemat taset kui on <strong>Eesti</strong>s praegu, tööturu ametialast<br />
struktureeritust, noorte valmisolekut leppida<br />
esialgu vanematest töötajatest oluliselt viletsamate<br />
palgatingimustega jne. Meil on tegemist Saksamaast<br />
oluliselt väiksema tööturuga ja seetõttu ei saa me<br />
endale lubada kitsast ja varast spetsialiseerumist.<br />
Praegune nõrk töötu kaitse ei soodusta kuidagi<br />
noorte õppima asumist kutsekoolidesse. Administratiivsed<br />
piirangud (vastuvõtu vähendamine gümnaasiumitesse<br />
ja kõrgkoolidesse) ei suuda kuidagi<br />
tõsta kutsehariduse mainet, pigem isegi vastupidi.<br />
Parimaks maine tõstjaks oleks, kui noored tõepoolest<br />
veenduksid, et kutseharidus tasub end ära: suudab<br />
tagada piisava kaitstuse töötururiskide vastu.<br />
Samas on oluline ka see, et kutsekeskharidus<br />
võimaldaks ka haridustee jätkamist. Seda mitte<br />
ainult formaalselt – vastavate üleminekute tekitamisega<br />
– vaid ka nende üleminekute reaalse toetamise<br />
kaudu. Ka on maailma hariduseksperdid<br />
väga kriitilised Saksamaa haridussüsteemis varakult<br />
toimuva selektsiooni (kutse- või üldkeskharidusse<br />
suunamine toimub juba siis, kui õpilased on<br />
vaid 11–12aastased) negatiivsete tagajärgede suhtes.<br />
Selline haridussüsteem stratifitseerib noored<br />
varakult, piirates nii nende valikuid ja mõjutades<br />
kogu nende edasist eluteed. Et see ohustab eelkõige<br />
madalama sotsiaalmajandusliku staatusega peredest<br />
pärinevaid noori, siis peetakse olukorda hariduslikku<br />
ebavõrdsust süvendavaks ning Euroopa<br />
Liidu tasandil viidatakse sellise süsteemi reformimise<br />
vajadusele (European Commission <strong>2006</strong>: 6).<br />
Kutsehariduse atraktiivsemaks muutmist<br />
seostatakse sellise esmase kutsehariduse<br />
(ümber)korraldamisega, mis võimaldaks õppuritele<br />
sujuvaid üleminekuid haridussüsteemis,<br />
sh ka kõrghariduse omandamist (Leney 2004).<br />
Mitmetes Euroopa riikides on juba üle mindud<br />
kas siis seostatud (linked) või unifitseeritud keskharidussüsteemile<br />
(Howieson and Raffe 1999).<br />
Seostatud süsteemi puhul eksisteerivad küll keskhariduse<br />
tasandil eraldi kutse- ja üldkeskhariduse<br />
haru, kuid neid harusid on püütud võimalikult<br />
palju teineteisele lähendada: neil on ühine või väga<br />
sarnane struktuur, erinevat tüüpi koolidest saadavad<br />
lõputunnistused erinevad väga vähe, noortel<br />
on võimalik liikuda ühest harust teise. Viimase<br />
kümnekonna aasta jooksul on ette võetud mitmeid<br />
samme, lähendamaks veelgi erinevaid suundi<br />
(näiteks on püütud lihtsustada veelgi eri suundade<br />
vahelist üleminekut, Prantsusmaal saab enamik<br />
noori keskhariduse omandamisel nn duaalse kvalifikatsiooni,<br />
mis tähendab, et neil on võimalik kas<br />
asuda tööle või jätkata õpinguid kõrgkoolis).<br />
Unifitseeritud süsteemi korral ei eristu keskharidussüsteemis<br />
üldse erinevaid “rööpmeid”. Näiteks<br />
Rootsis ja Norras on tegemist integreeritud<br />
keskharidussüsteemiga, kus puudub üldse jagunemine<br />
erinevateks harudeks.<br />
Suurbritannias püüti küll Saksamaa eeskuju<br />
järgides parandada kutsehariduse mainet ja tõsta<br />
selle atraktiivsust noorte silmis, kuid paraku edutult<br />
just seetõttu, et laiem institutsionaalne kontekst<br />
ei soosinud seda. Seetõttu võeti ette märksa radikaalsemad<br />
reformid ja 1990. aastate lõpul mindi<br />
varasemalt “rööpmete” süsteemilt keskhariduses<br />
üle seostatud süsteemile Inglismaal ja unifitseeritud<br />
süsteemile Šotimaal (vt ka Raffe 2001). Mõlema<br />
reformi eesmärk oli suurendada kutsehariduses<br />
| 26
Change language