You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
suhteliselt väike roll vastastikusel usaldusel. Liberaalset<br />
majandussüsteemi iseloomustab pigem<br />
masstootmine, mis põhineb peamiselt madala kvalifikatsiooniga<br />
tööjõul. Ettevõtete vaheline koordineeritus<br />
on piiratud. Erinevate sotsiaalsete partnerite<br />
vahelised kohustused on üldjuhul väga vähesel<br />
määral defineeritud. Riik on tööandja ja -võtja<br />
vaheliste suhete korraldamisel pigem kõrvaltseisja.<br />
Puuduvad juhtkonna ja töötajate huvide tasakaalustamise<br />
ja koordineerimise mehhanismid. Sellega<br />
kaasnevad nii töötajate kui ka ettevõtete vähesed<br />
investeeringud kutseharidusse ja täiendusõppesse.<br />
Kuna haridussüsteemi standardiseeritus on madal,<br />
siis ei eksisteeri ka üldtunnustatud haridustunnistusi<br />
(kutsehariduse ja täiendusõppe tasemel), mida<br />
aktsepteeriksid erinevad ettevõtted. Kuna tööturukaitse<br />
on nõrk, siis ei ole töötajatel kasulik investeerida<br />
kutse- ja erialasesse õppesse. Töökoha kaotamisel<br />
aitab uut töökohta leida pigem üldisem<br />
haridus.<br />
Kuna <strong>Eesti</strong> keskharidussüsteem tugineb Saksa<br />
ehk koordineeritud majandussüsteemi mudelile,<br />
siis on ka meie puhul tegemist stratifitseeritud ja<br />
diferentseeritud haridussüsteemiga, kuigi diferentseerituse<br />
ulatuselt jääb <strong>Eesti</strong> Saksamaast tahapoole,<br />
kuna Saksamaal toimub õpilaste jagunemine erinevatesse<br />
koolitüüpidesse märgatavalt varem kui<br />
<strong>Eesti</strong>s (juba 12aastaselt). Saksakeelsete riikidega<br />
võrreldes on suureks erinevuseks see, et tööturu<br />
ja haridussüsteemi seosed on <strong>Eesti</strong>s väga nõrgad.<br />
Stratifikatsiooni taseme poolest on <strong>Eesti</strong> haridussüsteem<br />
sarnane Belgia, Prantsusmaa ja Lõuna-<br />
Euroopa riikide haridussüsteemidele.<br />
Tööturuinstitutsioonid. Maailmapanga poolt<br />
avaldatud hinnangu kohaselt kuulub <strong>Eesti</strong> oma<br />
tööturu kaitsega seonduva seadusandluse poolest<br />
Euroopas keskmise kaitse tasemega riikide<br />
hulka (Riboud jt 2002: 6). Kuigi Maailmapanga<br />
hinnanguil kuulub <strong>Eesti</strong> palgakokkulepete koordineerituse<br />
tasemelt keskmiste hulka (Riboud jt<br />
2002: 49), on domineerivaks siiski individuaalsed<br />
palgakokkulepped.<br />
Erinevalt Saksamaast peetakse <strong>Eesti</strong> tööturgu<br />
väga paindlikuks, kus nii tööturule sisenemisel<br />
kui ka tööturult väljumisel on väga vähe barjääre<br />
(Freytag 2002). Nii vähese ametiühinguliikmete<br />
osakaalu kui ka väikese kollektiivlepingutega hõlmatuse<br />
poolest on <strong>Eesti</strong> Euroopa Liidu riikide seas<br />
kõige enam sarnane Suurbritanniale ehk liberaalse<br />
majandussüsteemi mudelile.<br />
Töötute sotsiaalne kaitse oli <strong>Eesti</strong>s viimase ajani<br />
(mil rakendati töötukindlustus) väga nõrk. Kuid ka<br />
töötukindlustusel on omad probleemid: selle saamisele<br />
kvalifitseerub suhteliselt piiratud osa töötutest.<br />
Seega on <strong>Eesti</strong>l ühiseid jooni Saksamaa kui<br />
koordineeritud majandusega riigi haridussüsteemiga,<br />
tööregulatsiooni osas aga sarnaneme hoo-<br />
Tabel 1.9. Erinevat tüüpi turumajandused:<br />
liberaalne versus koordineeritud<br />
turumajandus<br />
Majanduse<br />
juhtimine<br />
Tootmissüsteem<br />
Töösuhted<br />
Tööturu<br />
reguleeritus<br />
Haridus ja<br />
tööalane<br />
ettevalmistus<br />
Tööturul<br />
toimuv<br />
liikumine<br />
Mobiilsus<br />
Tööturule<br />
lülitumine<br />
Liberaalne<br />
turumajandus<br />
Piiratud ettevõtete<br />
vaheline koordineeritus<br />
Tootmine põhineb<br />
peamiselt madala<br />
kvalifikatsiooniga tööjõul<br />
Masstootmine<br />
Arvuline paindlikkus<br />
Detsentraliseeritud<br />
palgaläbirääkimised<br />
Puuduvad juhtkonna<br />
ja töötajate huvide<br />
koordineerimise<br />
mehhanismid<br />
Minimaalne riigi<br />
osalemine; nõrk<br />
tööturukaitse, madal/<br />
lühiajaline töötute<br />
abiraha<br />
Üldharidus, tööturul<br />
toimuv tööalane<br />
ettevalmistus, tööandjate<br />
ja haridussüsteemi<br />
vahelised seosed<br />
on nõrgad ja vähe<br />
koordineeritud<br />
Ulatuslik ettevõtete<br />
vaheline liikumine,<br />
lühike ettevõtte-sisene<br />
tööstaaž, ebastabiilne<br />
karjäär, lühiajalise<br />
töötuse domineerimine<br />
Tõusev ja langev<br />
mobiilsus<br />
Katkendlik<br />
Allikas: Ebbinghaus and Manow 2003; Mayer 2004<br />
Koordineeritud<br />
turumajandus<br />
Tugevad ettevõtjate<br />
ühendused, ettevõtete<br />
vaheline võrgustik<br />
Tootmine põhineb<br />
peamiselt kõrge<br />
kvalifikatsiooniga tööjõul<br />
Kõrgekvaliteedilised<br />
tooted<br />
Paindlik<br />
spetsialiseerumine<br />
Koordineeritud<br />
palgaläbirääkimised<br />
Seadusandlusega<br />
määratletud kohustuslik<br />
töötajate osalus ettevõtte<br />
jaoks strateegiliste<br />
küsimuste otsustamisel<br />
Interventsionistlik riik,<br />
tugev tööturukaitse,<br />
kõrged/pikaajalised<br />
abirahad töötutele<br />
Kutseharidus;<br />
tööandjate ja<br />
haridussüsteemi<br />
vahelised tugevad ja<br />
koordineeritud seosed<br />
Ettevõtete-vaheline<br />
liikumine piiratud, pikk<br />
ettevõtte-sisene tööstaaž,<br />
stabiilne karjäär,<br />
pika-ajalise töötuse<br />
domineerimine<br />
Peamiselt tõusev<br />
mobiilsus<br />
Sujuv<br />
pis kutseharidust mittetoetava liberaalse majandussüsteemiga,<br />
mis on omane Suurbritanniale ja<br />
Iirimaale. Teisisõnu puuduvad <strong>Eesti</strong>l koordineeritud<br />
töötururegulatsiooni näol institutsionaalsed<br />
eeldused selleks, et kutseharidus pakuks noortele<br />
kaitset tööturul. Erinevalt liberaalsetest riikidest ei<br />
kindlusta kutseharidus ka kuigi kõrget sotsiaalset<br />
positsiooni tööturule sisenemisel. Samuti hakkab<br />
25 |
Change language