Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Joonis 1.15. Sotsiaal-majanduslik<br />
indeks sõltuvalt töökogemusest ja<br />
haridustasemest<br />
65<br />
60<br />
55<br />
50<br />
45<br />
40<br />
35<br />
30<br />
25<br />
11 12 13 14 15 16 17 18 19 10 11 12 13 14 15<br />
Allikas: autorite arvutused <strong>Eesti</strong> Tööjõu-uuringu 2003 baasil.<br />
Palga puhul aga näeme jooniselt 1.16., et<br />
kutseharidus tasub end ära ainult võrreldes põhiharidusega.<br />
Üldkeskharidus (rääkimata kõrgharidusest)<br />
võimaldab hoopis kõrgemat palka. See kehtib<br />
nii töötee alguses, selle kõrgpunktis olevate kui<br />
ka lõpusirgele jõudnud töötajate korral.<br />
Kõik need andmed kõnelevad selle poolt, et<br />
<strong>Eesti</strong> tööturul on kutsekeskhariduse väärtus nii<br />
töötuse eest kaitstuse kui ka tööga kaasnevate<br />
hüvede poolest:<br />
- põhiharidusest kõrgem;<br />
- üldkeskharidusest selgelt madalam.<br />
Kõik<br />
Põhiharidus<br />
Kutsekeskharidus<br />
Üldkeskharidus<br />
Joonis 1.16. Palk sõltuvalt töökogemusest<br />
ja haridustasemest<br />
6500<br />
6000<br />
5500<br />
5000<br />
4500<br />
4000<br />
3500<br />
3000<br />
2500<br />
2000<br />
01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15<br />
Allikas: autorite arvutused <strong>Eesti</strong> Tööjõu-uuringu 2003 baasil.<br />
Põhiharidus<br />
Keskeri- ja<br />
rakenduskõrgharidus<br />
Ülikooliharidus<br />
Kutsekeskharidus<br />
Üldkeskharidus<br />
Keskeriharidus<br />
Kõrgharidus<br />
Seega on <strong>Eesti</strong>s üldkeskhariduse eelistamine<br />
kutseharidusele igati põhjendatud. Selle poolt kõneleb<br />
ka kõrghariduse eriti kõrge väärtus <strong>Eesti</strong> tööturul:<br />
on ju kutsekeskkoolist kõrgkooli jõudmine<br />
(võrreldes üldharidusliku keskkooliga) oluliselt<br />
vähem tõenäoline 2 . Küll aga on kutsekeskhariduse<br />
omandanute väljavaated tööturul oluliselt paremad<br />
võrreldes vaid põhiharidusega piirdunutega.<br />
Just kutsekeskhariduse ja üldkeskhariduse<br />
võrdluses erineb olukord <strong>Eesti</strong>s oluliselt saksakeelsete<br />
maade ja eriti muidugi Saksamaa omast,<br />
kus kutseharidus annab selge eelise: kutsehariduse<br />
omandanuid ähvardab töötus märgatavalt vähem<br />
kui üldkeskharidusega töötajaid. Nagu märgivad<br />
Shavit ja Müller (2000) on kutseharidusel nendes<br />
riikides “kaitsevõrgu” funktsioon. Samuti on <strong>Eesti</strong><br />
puhul erinevus kutse- või keskhariduse omandanute<br />
ning kõrgharidusega respondentide töötuks<br />
jäämise riskis märgatavalt suurem kui Saksamaal.<br />
Seega erinevalt õpipoisi tüüpi kutseharidussüsteemidest<br />
ei ilmne <strong>Eesti</strong> puhul kutseharidusega<br />
kaasnevaid eeliseid, ainult miinused. Milles on asi,<br />
miks on meil kutsehariduse tulemuslikkus just selline?<br />
Kõige lühem vastus oleks: kutsehariduse positiivne<br />
roll realiseerub vaid teatud tüüpi institutsionaalses<br />
raamistikus.<br />
Kutsehariduse tulemuslikkus<br />
Teooria kohaselt eelistavad noored investeerida<br />
kutseharidusse, kui see tagab sujuvama tööturule<br />
lülitumise ja vähendab töötuks jäämise ohtu. Ka<br />
ettevõtted on huvitatud kutseharidusse ja täienduskoolitusse<br />
investeerimisest juhul, kui see tasub end<br />
ära, st kui töötajate ettevõtete vaheline liikumine<br />
ei ole kuigi intensiivne. Selline olukord iseloomustab<br />
koordineeritud turumajandust. Teisisõnu, kutsehariduse<br />
tulemuslikkuse eelduseks on koordineeritud<br />
turumajandusele iseloomulik institutsionaalne<br />
korraldus. Koordineeritud süsteemi aluseks on vastastikusel<br />
usaldusel põhinevad suhted (vt tabel 1.9.).<br />
Ettevõtjate ühendused on tugevad, samuti on ettevõtete<br />
vaheline võrgustik hästi arenenud, sotsiaalsete<br />
partnerite roll on oluline. Seadusandlusega on määratletud<br />
kohustuslik töötajate osalus ettevõtte jaoks<br />
strateegiliste küsimuste otsustamisel. Riik osaleb<br />
tööturu reguleerimisel, tööturukaitse on tugev.<br />
Kutsehariduse arengule ei pöörata kuigi suurt<br />
tähelepanu liberaalses majandussüsteemis. Erinevalt<br />
koordineeritud majandussüsteemist on liberaalsetes<br />
süsteemides sotsiaalsete suhete korral<br />
2<br />
<strong>Eesti</strong> kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005–2008 täitmise vahekokkuvõttes (http://www.hm.ee/index.php?popup=do<br />
wnload&id=5287) märgitakse küll, et olukord on viimastel aastatel paranenud. Vahekokkuvõtte kohaselt moodustasid 2005. aastal<br />
kõrghariduse esimesel tasemel õppimaasujatest ca 16% kutsehariduse taustaga sisseastujad. Samal aastal kutseõppeasutuse lõpetanutest<br />
asus kohe edasi õppima 7% põhihariduse baasil ja 11% keskhariduse baasil kutsehariduse omandanutest. Paraku ei selgu<br />
kokkuvõttest, mis tasemel on õpinguid jätkatud, samuti kui paljud kutsehariduse omandanud jätkavad õpinguid tasulises õppes.<br />
| 24
Change language