You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
siaalne kaitse: töötusega ei kaasne olulist elujärje<br />
langust.<br />
Kuid kutseharidusega seonduvad ka teatud riskid.<br />
Pikemas perspektiivis piirab kutseharidus<br />
haridustee jätkamise võimalusi ja seega ka tööalast<br />
tõusvat mobiilsust, mis kokkuvõttes seab teatud<br />
piirangud ka võimalikule sissetulekute kasvule.<br />
Enamgi, vanemas eas tekivad just kutsehariduse<br />
omandanud inimestel probleemid teadmisteoskuste<br />
vananemise tõttu. Varasemate uuringute<br />
tulemused on näidanud, et erinevate riikide võrdluses<br />
avaldub just saksakeelsetes (ehk õpipoisi<br />
tüüpi kutsekeskharidusega) riikides üheaegselt ja<br />
selgemalt nii kutsehariduse positiivne kui ka negatiivne<br />
roll (Shavit ja Müller, 2000).<br />
Milline on olukord <strong>Eesti</strong>s? Kutsehariduse omandanute<br />
töötuse tase on küll märgatavalt madalam<br />
kui vaid põhiharidusega piirdunutel (vt joonis<br />
1.13), kuid samas üldkeskharidusega ja kutsekeskharidusega<br />
inimeste töötus on praktiliselt samal<br />
tasemel, olles oluliselt kõrgem kõrgharidusega inimeste<br />
omast. Seega (enamasti just üldkeskhariduse<br />
baasil omandatud) kõrgharidus tagab märgatavalt<br />
suurema kaitstuse.<br />
Sama järelduse saab teha ka joonise 1.14. alusel,<br />
kus on esitatud töötuks jäämise tõenäosus aasta<br />
tagasi töötanute korral. Kutseharidusega töötajatel<br />
on oht töötuks jääda küll üle kahe korra väiksem<br />
kui põhiharidusega töötajatel, kuid ületab kõrgharidusega<br />
töötajate vastavat näitajat kaks korda.<br />
Erinevused kutse- ja üldkeskhariduse omandanute<br />
vahel ei ole olulised. Töötusest väljumine on aga<br />
märgatavalt lihtsam just üldkeskhariduse omandanutel.<br />
Vähese töökogemusega töötajate puhul<br />
on erinevus 1,5-kordne: kui aasta jooksul töökoha<br />
leidmise tõenäosus on kutsekeskharidusega töötute<br />
puhul 0,39, siis üldkeskharidusega töötutel on<br />
see näitaja märgatavalt kõrgem – 0,62. Kõige lihtsamini<br />
õnnestub töötusest välja rabeleda kõrgharidusega<br />
töötutel (ülikoolihariduse korral on tõenäosus<br />
0,85 ja rakenduskõrghariduse korral 0,78).<br />
<strong>Eesti</strong> puhul ilmneb (vt joonis 1.15.), et kutsehariduse<br />
omandanud alustavad oma tööteed märgatavalt<br />
madalamalt sotsiaalselt positsioonilt kui<br />
üldkeskharidusega noored 1 . Samas suurema töökogemusega<br />
töötajate puhul on erinevused nende<br />
kahe grupi vahel väiksemad, mis küll ei pruugi<br />
tuleneda niivõrd töökogemuse, kuivõrd just põlvkondliku<br />
kuuluvuse mõjust. Ülikooliharidusega,<br />
aga ka rakenduskõrgharidusega inimeste sotsiaalne<br />
staatus on oluliselt kõrgem.<br />
Joonis 1.13. Töötuse tõenäosus sõltuvalt<br />
töökogemusest ja haridustasemest<br />
0,35<br />
0,30<br />
0,25<br />
0,20<br />
0,15<br />
0,10<br />
0,05<br />
0<br />
01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15<br />
Allikas: autorite arvutused <strong>Eesti</strong> Tööjõu-uuringu 2003 baasil.<br />
Kõik<br />
Põhiharidus<br />
Kutsekeskharidus<br />
Üldkeskharidus<br />
Joonis 1.14. Töötusest väljumise ja<br />
töötuks jäämise tõenäosus sõltuvalt<br />
töökogemusest ja haridustasemest<br />
Töötusest väljumine<br />
0,9<br />
0,8<br />
0,7<br />
0,6<br />
0,5<br />
0,4<br />
0,3<br />
0,2<br />
01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15<br />
Töötuks jäämine<br />
0,15<br />
0,12<br />
0,09<br />
0,06<br />
0,03<br />
Kõik<br />
Põhiharidus<br />
Keskeri- ja<br />
rakenduskõrgharidus<br />
Ülikooliharidus<br />
Kutsekeskharidus<br />
Üldkeskharidus<br />
Kõik<br />
Põhiharidus<br />
Keskeri- ja<br />
rakenduskõrgharidus<br />
Ülikooliharidus<br />
Kutsekeskharidus<br />
Üldkeskharidus<br />
Keskeri- ja<br />
rakenduskõrgharidus<br />
0<br />
Ülikooliharidus<br />
01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15<br />
Allikas: autorite arvutused <strong>Eesti</strong> Tööjõu-uuringu 2003 baasil.<br />
1<br />
Indiviidi sotsiaalse staatuse iseloomustamiseks kasutatakse uuringutes sageli rahvusvahelist sotsiaalmajandusliku staatuse<br />
indeksit (ISEI). <strong>Eesti</strong> tööjõu-uuringus kasutatava ISCO-88 klassifikatsiooni ametigruppide teisendamisel ISEI staatusskoorideks<br />
on rakendatud Ganzeboomi ja Treimani (1996) metoodikat. ISEI peegeldab, kuidas ametialane positsioon mõjutab hariduse sissetulekuks<br />
konventveerimise võimet (Bergman ja Joye 2002).<br />
23 |
Change language