23.09.2015 Views

Eesti Inimarengu Aruanne 2006

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

pereelu ühitamiseks. Siin võib olla ka üks vastus<br />

<strong>Eesti</strong> naiste eripärasele tööturukäitumisele: meestega<br />

samaväärset töötamist näevad <strong>Eesti</strong> haritud<br />

naised mitte lihtsalt kui vajadust pere toimetuleku<br />

tagamiseks, vaid just eneseteostusena.<br />

Seega võib arvata, et <strong>Eesti</strong> naised ei vähenda<br />

tööl olemise aega ega pühenda rohkem tähelepanu<br />

elu muudele aspektidele – vähemalt mitte enne,<br />

kui see muutubki normaalseks töökäitumiseks ja<br />

lühem või ka lihtsalt mõnevõrra paindlikum tööaeg<br />

iseloomustab kõiki töösuhteid. Niisiis tuleks<br />

püüda vältida paindliku töökorralduse nn feminiseerumist<br />

ehk jäämist pelgalt naiste küsimuseks,<br />

eriti kuna tegelikult vajaksid ja eelistaksid enamat<br />

aega pere või hobidega tegelemiseks ka mehed.<br />

<strong>Eesti</strong>s 2005. aastal läbi viidud soolise võrdõiguslikkuse<br />

monitooringust (vt lähemalt EV Sotsiaalministeerium<br />

<strong>2006</strong>: 44–46) selgus, et üle 80%<br />

vastajaist leiab, et naistel on <strong>Eesti</strong>s kahekordne töökoormus,<br />

sest erinevalt meestest töötavad nad nii<br />

tööl kui ka kodus. 20% naistest ja 25% meestest<br />

peab seda ka täiesti õigeks, sellal kui 65% naisi ja<br />

49% mehi arvab, et nii ei peaks tegelikult olema.<br />

Konkurentsivõime tööturul võiks olla see n-ö<br />

vahetuskaup, mille naine saab vahetada kodutööde<br />

koormuse ja koduse võimuvahekorra võrdsustumise<br />

vastu (vt Blossfeld ja Hakim 1997: 11). Muutused<br />

sellistes baashoiakutes eeldavad ka sobivalt<br />

korraldatud institutsionaalset raamistikku, näiteks<br />

eeldab töö- ja pereelu ühitamine nii naistele<br />

kui meestele vastavate meetmete (paindlike töö- ja<br />

tööajavormide, lisapuhkuse skeemide, lapsehoolduspuhkuselt<br />

tagasipöörduvate töötajate koolitused<br />

vms rakendamine) väljatöötamist, arvestades<br />

ka isade rolli tähtsustumist pereelus osalemisel. See<br />

oleks ka võrdsema koduse tööjaotuse eeltingimus.<br />

Seega on oluline rõhutada, et traditsioonilisest<br />

mõnevõrra paindlikum tööajakorraldus, ja seejuures<br />

mitte tingimata lühem töönädal (vt tabel 1.6.),<br />

peaks olema soovi korral mõistlikel tingimustel<br />

– ilma sotsiaalsete tagatiste ja karjäärivõimaluste<br />

halvenemiseta – kättesaadav kõigile ametikohtadele<br />

kõigis sektorites, et seda saaksid vajadusel<br />

kasutada kõik naised ja mehed, kartmata naabri<br />

nöökeid, kolleegi halvakspanu või ülemuse hukkamõistu.<br />

Sellist laadi vabadusega tõuseb elukvaliteet,<br />

rahulolu eraelu ja tööga ja kokkuvõttes ka<br />

tootlikkus.<br />

1.5. Kutsekeskharidus <strong>Eesti</strong>s<br />

<strong>Eesti</strong> tööandjate ühendused heidavad tihtipeale<br />

noortele ette, et kutsehariduse asemel eelistab<br />

enamik neist keskkoolidesse pürgida. Põhisüüdlaseks<br />

peetakse kutsehariduse kehva mainet noorte<br />

ja nende vanemate silmis. Lahendusena pakutakse<br />

välja kas reklaami kutsehariduse kasulikkusest<br />

või veelgi äärmuslikumat vahendit – piirangute<br />

kehtestamist gümnaasiumis (või kõrgkoolis)<br />

õpingute jätkamiseks (nagu paar aastat tagasi<br />

pakkusid välja maakondade haridusjuhid). Tahaplaanile<br />

jääb asjaolu, et hea maine on kutsekeskharidusel<br />

seal, (a) kus see haridus pakub noortele<br />

üldkeskharidusest kindlamat kaitset töötururiskide<br />

eest ning (b) kus on selleks loodud (nii riigi<br />

kui tööandjate poolt) kindlad institutsionaalsed<br />

eeldused.<br />

Paistab, et sellega ei arvestatud ka <strong>Eesti</strong> kutsehariduse<br />

arendamise tegevuskava aastateks 2001–<br />

2004 koostamisel. Tegevuskava kohaselt oleks<br />

pidanud kutsealase koolituse võimalus olema 50%<br />

põhikooli lõpetanutest (sh kutsealane eelkoolitus<br />

gümnaasiumis) ja 50% keskkooli lõpetanutest, k.a<br />

erivajadustega õpilased. Tegelikult aga jätkas 2004.<br />

aastal õpinguid kutseõppeasutustes 28% päevase<br />

põhikooli lõpetajatest ja ca 20% keskkoolilõpeta-<br />

jatest. Aastaks 2008 on kavandatud, et 38% põhikooli<br />

lõpetajatest suunduvad omandama kutseharidust<br />

(<strong>Eesti</strong> majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava<br />

2005–2007, 2005: 42). Millised on need institutsionaalsed<br />

eeldused, mis motiveeriksid noori eelistama<br />

kutsekeskharidust üldkeskharidusele senisest<br />

oluliselt enam?<br />

Kutsehariduse head ja vead<br />

Kutsehariduse puhul on rõhutatud seda positiivset<br />

rolli, mida ta täidab noorte ettevalmistamisel tööturule<br />

sisenemiseks ja tööturul nõutavate oskuste<br />

andmisel. Uuringud on kinnitanud seda eelkõige<br />

nn õpipoisi süsteemi puhul (vt ka Unt ja Saar. Tööturu<br />

paindlikkus ja noorte lülitumine tööturule).<br />

Just esimestel aastatel pärast õpipoisi õppe läbimist<br />

avalduvad kõige selgemalt sellise kutsekeskhariduse<br />

eelised: madal töötuks jäämise risk, kõrge<br />

tööleidmise tõenäosus, seega suhteliselt harva esinevad<br />

ning lühikest aega kestvad töötuse episoodid.<br />

Seega võivad kutsekeskhariduse omandanud<br />

inimesed tunda end tööturul suhteliselt kindlalt.<br />

Kindlust lisab ka õpipoisi tüüpi kutseharidussüsteemiga<br />

riikidele iseloomulik tugev töötute sot-<br />

| 22

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!