Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
pereelu ühitamiseks. Siin võib olla ka üks vastus<br />
<strong>Eesti</strong> naiste eripärasele tööturukäitumisele: meestega<br />
samaväärset töötamist näevad <strong>Eesti</strong> haritud<br />
naised mitte lihtsalt kui vajadust pere toimetuleku<br />
tagamiseks, vaid just eneseteostusena.<br />
Seega võib arvata, et <strong>Eesti</strong> naised ei vähenda<br />
tööl olemise aega ega pühenda rohkem tähelepanu<br />
elu muudele aspektidele – vähemalt mitte enne,<br />
kui see muutubki normaalseks töökäitumiseks ja<br />
lühem või ka lihtsalt mõnevõrra paindlikum tööaeg<br />
iseloomustab kõiki töösuhteid. Niisiis tuleks<br />
püüda vältida paindliku töökorralduse nn feminiseerumist<br />
ehk jäämist pelgalt naiste küsimuseks,<br />
eriti kuna tegelikult vajaksid ja eelistaksid enamat<br />
aega pere või hobidega tegelemiseks ka mehed.<br />
<strong>Eesti</strong>s 2005. aastal läbi viidud soolise võrdõiguslikkuse<br />
monitooringust (vt lähemalt EV Sotsiaalministeerium<br />
<strong>2006</strong>: 44–46) selgus, et üle 80%<br />
vastajaist leiab, et naistel on <strong>Eesti</strong>s kahekordne töökoormus,<br />
sest erinevalt meestest töötavad nad nii<br />
tööl kui ka kodus. 20% naistest ja 25% meestest<br />
peab seda ka täiesti õigeks, sellal kui 65% naisi ja<br />
49% mehi arvab, et nii ei peaks tegelikult olema.<br />
Konkurentsivõime tööturul võiks olla see n-ö<br />
vahetuskaup, mille naine saab vahetada kodutööde<br />
koormuse ja koduse võimuvahekorra võrdsustumise<br />
vastu (vt Blossfeld ja Hakim 1997: 11). Muutused<br />
sellistes baashoiakutes eeldavad ka sobivalt<br />
korraldatud institutsionaalset raamistikku, näiteks<br />
eeldab töö- ja pereelu ühitamine nii naistele<br />
kui meestele vastavate meetmete (paindlike töö- ja<br />
tööajavormide, lisapuhkuse skeemide, lapsehoolduspuhkuselt<br />
tagasipöörduvate töötajate koolitused<br />
vms rakendamine) väljatöötamist, arvestades<br />
ka isade rolli tähtsustumist pereelus osalemisel. See<br />
oleks ka võrdsema koduse tööjaotuse eeltingimus.<br />
Seega on oluline rõhutada, et traditsioonilisest<br />
mõnevõrra paindlikum tööajakorraldus, ja seejuures<br />
mitte tingimata lühem töönädal (vt tabel 1.6.),<br />
peaks olema soovi korral mõistlikel tingimustel<br />
– ilma sotsiaalsete tagatiste ja karjäärivõimaluste<br />
halvenemiseta – kättesaadav kõigile ametikohtadele<br />
kõigis sektorites, et seda saaksid vajadusel<br />
kasutada kõik naised ja mehed, kartmata naabri<br />
nöökeid, kolleegi halvakspanu või ülemuse hukkamõistu.<br />
Sellist laadi vabadusega tõuseb elukvaliteet,<br />
rahulolu eraelu ja tööga ja kokkuvõttes ka<br />
tootlikkus.<br />
1.5. Kutsekeskharidus <strong>Eesti</strong>s<br />
<strong>Eesti</strong> tööandjate ühendused heidavad tihtipeale<br />
noortele ette, et kutsehariduse asemel eelistab<br />
enamik neist keskkoolidesse pürgida. Põhisüüdlaseks<br />
peetakse kutsehariduse kehva mainet noorte<br />
ja nende vanemate silmis. Lahendusena pakutakse<br />
välja kas reklaami kutsehariduse kasulikkusest<br />
või veelgi äärmuslikumat vahendit – piirangute<br />
kehtestamist gümnaasiumis (või kõrgkoolis)<br />
õpingute jätkamiseks (nagu paar aastat tagasi<br />
pakkusid välja maakondade haridusjuhid). Tahaplaanile<br />
jääb asjaolu, et hea maine on kutsekeskharidusel<br />
seal, (a) kus see haridus pakub noortele<br />
üldkeskharidusest kindlamat kaitset töötururiskide<br />
eest ning (b) kus on selleks loodud (nii riigi<br />
kui tööandjate poolt) kindlad institutsionaalsed<br />
eeldused.<br />
Paistab, et sellega ei arvestatud ka <strong>Eesti</strong> kutsehariduse<br />
arendamise tegevuskava aastateks 2001–<br />
2004 koostamisel. Tegevuskava kohaselt oleks<br />
pidanud kutsealase koolituse võimalus olema 50%<br />
põhikooli lõpetanutest (sh kutsealane eelkoolitus<br />
gümnaasiumis) ja 50% keskkooli lõpetanutest, k.a<br />
erivajadustega õpilased. Tegelikult aga jätkas 2004.<br />
aastal õpinguid kutseõppeasutustes 28% päevase<br />
põhikooli lõpetajatest ja ca 20% keskkoolilõpeta-<br />
jatest. Aastaks 2008 on kavandatud, et 38% põhikooli<br />
lõpetajatest suunduvad omandama kutseharidust<br />
(<strong>Eesti</strong> majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava<br />
2005–2007, 2005: 42). Millised on need institutsionaalsed<br />
eeldused, mis motiveeriksid noori eelistama<br />
kutsekeskharidust üldkeskharidusele senisest<br />
oluliselt enam?<br />
Kutsehariduse head ja vead<br />
Kutsehariduse puhul on rõhutatud seda positiivset<br />
rolli, mida ta täidab noorte ettevalmistamisel tööturule<br />
sisenemiseks ja tööturul nõutavate oskuste<br />
andmisel. Uuringud on kinnitanud seda eelkõige<br />
nn õpipoisi süsteemi puhul (vt ka Unt ja Saar. Tööturu<br />
paindlikkus ja noorte lülitumine tööturule).<br />
Just esimestel aastatel pärast õpipoisi õppe läbimist<br />
avalduvad kõige selgemalt sellise kutsekeskhariduse<br />
eelised: madal töötuks jäämise risk, kõrge<br />
tööleidmise tõenäosus, seega suhteliselt harva esinevad<br />
ning lühikest aega kestvad töötuse episoodid.<br />
Seega võivad kutsekeskhariduse omandanud<br />
inimesed tunda end tööturul suhteliselt kindlalt.<br />
Kindlust lisab ka õpipoisi tüüpi kutseharidussüsteemiga<br />
riikidele iseloomulik tugev töötute sot-<br />
| 22
Change language