Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tabel 1.8. Tegelik tööaeg ja vastav eelistus (EU15 keskmine ja <strong>Eesti</strong>, 2002)<br />
Osakaal…<br />
…kõigist<br />
hõivatutest<br />
…nendest, kes<br />
töötavad alla 20<br />
tunni nädalas<br />
…neist, kes<br />
töötavad enam kui<br />
45 tundi nädalas<br />
EU 15 +<br />
Norra<br />
…üle 5 tunni<br />
nädalas vähem<br />
…1–5 tundi<br />
nädalas vähem<br />
Eelistaks töötada...<br />
sama-palju<br />
…1–5 tundi<br />
nädalas rohkem<br />
…üle 5 tunni<br />
nädalas rohkem<br />
35 15 38 3 8<br />
<strong>Eesti</strong> 7 2 84 1 7<br />
EU 15 +<br />
Norra<br />
2 3 48 7 41<br />
<strong>Eesti</strong> 0 1 55 3 41<br />
EU 15 +<br />
Norra<br />
69 9 19 1 2<br />
<strong>Eesti</strong> 56 1 40 1 2<br />
Allikas: EU15+Norra kohta – Bielenski jt 2001, 2002; <strong>Eesti</strong> – autori arvutused ETU 2002 põhjal<br />
seda suurendada. Täistööaja korral on koguni pea<br />
viiendik emadest ja kümnendik isadest seisukohal,<br />
et tegelikult sooviksid nad pühendada lastele rohkem<br />
aega, kui töö võimaldab.<br />
Kuidas muutA <strong>Eesti</strong> tööajapraktika<br />
paindlikumaks?<br />
Kaasaja Euroopa riikides eelistavad tööturule sisenevad<br />
naised teistsugust, paindlikumat tööajakorraldust<br />
kui mehed, ja neil on tekkinud või peagi<br />
tekib piisavalt võimalusi oma sellekohaste soovide<br />
realiseerimiseks, väidab Naegele (vt Naegele et al<br />
2003: 45), kinnitades, et samas on juba hakanud<br />
või peatselt hakkab kujunema paindliku tööajakorralduse<br />
harjumus ka meeste seas. <strong>Eesti</strong> erineb eelneva<br />
analüüsi põhjal selgelt selle poolest, et tööturul<br />
aktiivselt osalevad naised ei paista eelistavat<br />
paindlikumat tööaega, ja praktikas pole ka märke<br />
sellest, et meeste seas leviks ootus lühema tööaja<br />
ja pikema jõudeaja järele. Siin on ehk põhjust analüüsida<br />
postsotsialistlike riikide spetsiifikat (vt nt<br />
Drobnič 1997, Hofmeister 2002: 24), kuivõrd sotsialismiperioodil<br />
oli pidev täiskoormusega töökohal<br />
töötamine pigem norm kui võimalus, inimestel<br />
reeglina puudus individuaalne valikuvõimalus oma<br />
tööaja üle. Hofmeisteri väitel on ka praegu postsotsialistlikes<br />
maade osaajaga töökohtade pakkumine<br />
väike, pigem tuleb valida, kas töötada või mitte, kui<br />
et täis- või osaajatöö vahel. Ka oli postsotsialistlikes<br />
riikides naiste tööturuaktiivsus sotsialismi perioodil<br />
väga kõrge, nii et teiste Euroopa riikidega võrreldes<br />
ei ole naiste toomine tööturule ja sellega seoses<br />
vajadus pakkuda paindlikke tööajakorraldamise<br />
võimalusi nii aktuaalne, kuna naised on juba tööturul<br />
ja sellisena olemasolevate töötingimustega leppinud.<br />
Niisiis võib oletada, et <strong>Eesti</strong> naised võiksid küll<br />
Joonis 1.12. Soov muuta palgatööle ja<br />
lapsehoiule kuluva aja jaotust, <strong>Eesti</strong>, 2005<br />
20-49 aastased töötavad mehed ja naised, kes hoolitsevad<br />
vähemalt ühe alla 14-aastase lapse eest<br />
mees<br />
naine<br />
osaajaga<br />
täisajaga<br />
10%<br />
2%<br />
osaajaga 5% 6% 89%<br />
täisajaga 2% 10% 88%<br />
Allikas: ETU 2005, autori arvutused<br />
13% 76%<br />
17% 81%<br />
jah, tahaksin rohkem töötada ja pühendada lapsehoiule<br />
senisest vähem aega<br />
jah, tahaksin vähem töötada ja pühendada lapsehoiule<br />
senisest enam aega<br />
ei<br />
eelistada lühemat või vähemalt paindlikumat tööajakorraldust,<br />
kuid neil – aga ilmselt ka tööandjail<br />
– puudub usk selle võimaluse reaalsusse.<br />
Riikide võrdlustes on leitud, et naised osalevad<br />
tööturul seda enam, mida parem on nende haridus<br />
ja seega konkurentsivõime tööturul (Blossfeld<br />
ja Hakim 1997: 11). Inimkapitali teooria kohaselt<br />
(Schömann & Becker 1995: 188) võib hariduse<br />
omandamist vaadelda kui investeeringut inimkapitali,<br />
millelt saadakse tulu hilisema tööelu ja<br />
elukäigu eri perioodidel. Naiste tööturul osalemise<br />
analüüs Euroopa riikides (vt Blossfeld 1997:<br />
322) näitas selgelt, et kõrgem haridustase suurendab<br />
naiste töötamist nii osalise kui täistööajaga.<br />
Haridus ja konkurentsivõime võimaldab saavutada<br />
paremaid töötingimusi ja võimalusi töö- ja<br />
21 |
Change language