You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 1.11. Naiste ja meeste nädalane tööaeg<br />
riikide lõikes, 2003, tundides, andmed kõigi<br />
üle 15-aastaste töötajate kohta<br />
Austria<br />
Belgia<br />
<strong>Eesti</strong><br />
Hispaania<br />
Holland<br />
Iirimaa<br />
Itaalia<br />
Kreeka<br />
Küpros<br />
Leedu<br />
Luksemburg<br />
Läti<br />
Malta<br />
Poola<br />
Portugal<br />
Prantsusmaa<br />
Rootsi<br />
Saksamaa<br />
Slovakkia<br />
Sloveenia<br />
Soome<br />
Suurbritannia<br />
Taani<br />
Tšehhi<br />
Ungari<br />
10 20 30 40 50<br />
Allikas: EUROSTATi veebipõhine andmebaas<br />
Tabel 1.7. Töötamine soo ja pere<br />
noorima lapse vanuse järgi,<br />
osakaaluna 20–49aastastest, <strong>Eesti</strong><br />
Noorima<br />
lapse vanus<br />
töötab<br />
mehed<br />
neist<br />
osaajaga<br />
töötab<br />
Osaaeg, mehed<br />
Osaaeg, naised<br />
Täistööaeg, mehed<br />
Täistööaeg, naised<br />
Tööaeg, naised<br />
Tööaeg, mehed<br />
naised<br />
neist<br />
osaajaga<br />
alla 1 aasta 93% 1,7% 23% 21,4%<br />
1–2aastane 91% 1,6% 40% 18,8%<br />
3–6aastane 93% 2,0% 81% 4,9%<br />
7–12aastane 94% 2,6% 90% 6,1%<br />
13–18aastane 92% 1,9% 90% 8,1%<br />
ei ole alla<br />
18aastaseid lapsi<br />
Allikas: ETU 2004, 2005, autori arvutused<br />
69% 5,7% 68% 10,1%<br />
oluliselt suurem osa naistest kui meestest. Samas<br />
on mõnede riikide (sh <strong>Eesti</strong>) puhul nii naiste kui<br />
meeste osalise tööajaga töötamise määrad suhteliselt<br />
sarnased (teiste riikidega võrreldes pigem sarnaselt<br />
madalad) ning paljudes riikides on osaajatöö<br />
kasutamine naiste ja meeste puhul seotud.<br />
Illustreerimaks tööaja suurt varieeruvust riikide<br />
vahel ja samuti meeste ja naiste lõikes nii ühe<br />
riigi sees kui riike omavahel võrreldes, on koostatud<br />
järgnev graafik (Joonis 1.11.). Graafikult ilmnevad<br />
suured äärmused: Taani ja Saksamaa väga madal<br />
tööaja pikkus osaajaga töötavate meeste puhul (mis<br />
selgelt viitab osaajatöö pigem marginaalsele iseloomule<br />
nendes riikides, vähemalt meeste puhul) ja<br />
suhteliselt pikk osaline tööaeg Läti ja Itaalia meeste<br />
puhul; Belgia osaajaga töötavate naiste tööaja pikkus;<br />
ja Taani ning Hollandi naiste üsna lühike<br />
keskmine tööaeg.<br />
ETU 2004.–2005. aasta andmetest selgub, et kui<br />
üle 7aastaste laste emadest töötab üle 90% (nagu ka<br />
kõigist isadest), siis alla 1aastaste laste emadest töötab<br />
23% (isadest 93%), 1–2aastaste emadest 40% ja<br />
3–6aastaste emadest 81% (vt Tabel 1.7.).<br />
Naistest ja meestest, kel alla 18aastaseid lapsi<br />
peres ei kasva, töötab ligi 70%. Seega mõjutavad<br />
lapsed naiste tööturul osalemist <strong>Eesti</strong>s väid väga<br />
lühikese perioodi vältel ja pigem osalevad naised<br />
tööturul meestega samaväärselt. Analüüsides aga<br />
tööajapaindlikkust ja meeste ja naiste osaajaga töötamist<br />
<strong>Eesti</strong>s, selgub, et isadel ei seostu see lapse<br />
vanusega, kuid need mehed, kel alla 18aastaseid lapsi<br />
ei ole, töötavad osaajaga teistest mõnevõrra sagedamini<br />
(vt Tabel 1.7.).<br />
Samas on naiste osaajaga töötamisel seos lapse<br />
vanusega selgem: alla kolmeaastaste laste emade<br />
puhul on osaajaga töötajaid ligi viiendik, kuid<br />
juba koolieelikutest ja algklassides õppivate lastega<br />
emadest märksa vähem ja ka lasteta naiste seas on<br />
see 10%.<br />
Kuidas <strong>Eesti</strong> inimesed oma sellise, teiste riikide<br />
võrdluses pigem pika tööajaga rahul on? Vastuse<br />
annab tabel 1.8., millest selgub, et erinevalt<br />
teiste riikide töötajaist eelistab üle 80% <strong>Eesti</strong> töötajaist<br />
just sellist tööaega, nagu neil on. Soovide ja<br />
tegelikkuse (mitte)vastavus osaajaga töötamisel on<br />
<strong>Eesti</strong> töötajail üsna sarnane teiste riikide osaajaga<br />
töötajaile (üle 40% neist sooviks töötada senisest<br />
rohkem, mis viitab osaajatööde puhul suurele alahõivatusele<br />
ja ilmselt ka nende tööde kuulumisele<br />
sekundaarsele tööturule). Samas on <strong>Eesti</strong>s ülipikkade<br />
töötundide korral oma tööajaga rahul olevaid<br />
inimesi kaks korda rohkem kui võrdlusalustes<br />
Euroopa riikides. Tõsi, pikkade töönädalate korral<br />
eelistaks enam kui pooled <strong>Eesti</strong> inimesed siiski<br />
oluliselt lühemat tööaega, kuid nende Euroopa kolleegidest<br />
sooviks oma enam kui 45-tunnist töönädalat<br />
lühendada ligi 80%.<br />
Seega võib tõdeda, et <strong>Eesti</strong>s eelistatakse pikemat<br />
tööaega rohkem kui teistes vaadeldud Euroopa riikides.<br />
Tööjõuuuringu 2005. aasta andmete põhjal (joonis<br />
1.12.) võib väita, et suur enamus meestest leiab, et<br />
nende töistele ja eraeluliste kohustustele kuluv aeg on<br />
tasakaalus. Naistel on rahulolu mõnevõrra väiksem.<br />
Täisajaga töötajate hulgas on võrreldes osaajaga<br />
töötajatega mõnevõrra rohkem neid, kes sooviks<br />
töötada senisest vähem, kuid ka osaajaga töötavate<br />
meeste ja naiste seas on neid märkimisväärsel hulgal.<br />
Neid, kes sooviks oma töist panust vähendada,<br />
on aga mõlemal juhul enam kui neid, kes sooviks<br />
| 20
Change language