Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1.4. Paindlik tööaeg<br />
Mõistliku pikkusega tööaeg, mis jätab piisavalt<br />
võimalusi puhkamiseks, perele ja lähedastele tähelepanu<br />
pööramiseks ning oma hobide ning huvialadega<br />
tegelemiseks, on elukvaliteedi oluliseks<br />
näitajaks, vastandudes pingelisele tööle, pidevale<br />
ületunnitöö tegemisele ja napile jõudeajale. Järgnevalt<br />
vaatleme Euroopa Liidu liikmesriike tegeliku<br />
tööaja ja inimeste tööajaeelistuste lõikes ning<br />
uurime <strong>Eesti</strong> paigutumist teiste Euroopa riikide<br />
suhtes<br />
Ideega, et tööaega tuleb lühendada, tuli Fourastie<br />
välja juba aastal 1965; ülevaatlik kokkuvõte<br />
tööaja-alaste käsitluste arengust sellest hetkest<br />
praeguse ajani, mille on esitanud Naegele oma<br />
kolleegidega (Naegele et al, 2003, lk 25–32), jõuab<br />
välja kaasaegse flexicurity-kontseptsioonini, mis<br />
püüab ühendada adekvaatset tööturukaitset ja<br />
paindlikku töötururegulatsiooni. Kuigi paindlikum<br />
töö(suhete)korraldus vastab varasemast paremini<br />
inimeste eelistustele ja vajadustele, sisaldab<br />
see uusi sotsiaalseid riske, mistõttu võib öelda, et<br />
sotsiaalkindlustussüsteem mitte ainult ei kohandu<br />
elustiili ja töösfääri muutustega, aga ka otseselt<br />
mõjutab neid oma normatiivsusega. Tänapäeva<br />
märksõnadeks on saanud hoopis ebakindlus, turvalisuse<br />
vähenemine ja ebastabiilsuse kasv, mida<br />
ühendab mõiste “riskiühiskond”, ning selle tulemusena<br />
on töö muutunud stabiilsest tegevusest<br />
rohkem ebapüsivaks, mittetraditsiooniliseks ja<br />
vahelduvaks (Pavelson & Karotom 2004: 7). Paindliku<br />
tööajakorraldusega samaaegselt võib esineda<br />
ka asukohapaindlikkus (nt töötaja töötab väljapool<br />
tööandja asukohta) ja paindlikkus mille puhul on<br />
töö tegemise aluseks määramata tähtajaga töölepingu<br />
asemel nt tööettevõtuleping. Võimalusi<br />
paindliku tööajakorralduse rakendamiseks on<br />
nii täistööaja kui ka osalise tööaja korral (vt tabel<br />
1.6.).<br />
On tähtis teadvustada, et paindlik tööajakorraldus<br />
hõlmab mõlemat dimensiooni: nii tööaja<br />
pikkuse varieeruvust kui ka töötundide erinevat<br />
jaotumist tööpäeva, erinevate perioodide, kuid ka<br />
elutsükli lõikes. Järgnevalt keskendume just tööajakorraldusele.<br />
<strong>Eesti</strong> tööaeg võrdluses<br />
Euroopa riikidega<br />
Vaadates osalise tööajaga töötavate inimeste osakaalu<br />
Euroopa Liidu liikmesriikides (Joonis 1.10.),<br />
selgub, et osaajatöö levik on küll riigiti väga erinev,<br />
kuid valdavalt on seni tegu siiski soospetsiifilise<br />
nähtusega: paljudes riikides töötab osalise tööajaga<br />
Tabel 1.6. Paindliku tööajakorralduse<br />
dimensioonid<br />
Tööaja pikkus<br />
Tööaja pikkus lepitakse<br />
kokku töölepinguga.<br />
See võib olla kindel<br />
või siis lühendatav<br />
või pikendatav vastava<br />
määruse või nt kollektiivlepinguga.<br />
Tööajapikkus<br />
võib olla kõigile<br />
töötajatele sama või erineda<br />
erinevate töötajate<br />
kategooriate lõikes.<br />
Võimalikud<br />
variandid:<br />
• Osaline tööaeg<br />
• Osaline<br />
tööaeg osalise<br />
pensionilejäämise ajal<br />
• Tööjagamine<br />
• Ületunnitöö<br />
• Lühendatud tööaeg<br />
• jne<br />
Allikas: Naegele jt 2003, lk 126<br />
Tööpäeva lõikes<br />
Kindlaks on<br />
määratud<br />
tööülesannete<br />
täitmise algus ja<br />
lõpp.<br />
Võimalikud<br />
variandid:<br />
• Töö vahetustega<br />
• Ajutiste töötajate<br />
reserv<br />
• Ühel töötajal on<br />
mitu tööd<br />
• Libisev töögraafik<br />
koos kindlaksmääratud<br />
nn kohaloluperioodidega<br />
• jne<br />
Töötundide jaotus<br />
Perioodide lõikes<br />
Kokkulepitud tööaeg<br />
jaguneb paindlikult<br />
tundide, nädalate<br />
või kuude lõikes,<br />
kas siis ühtlaselt või<br />
ebaühtlaselt.<br />
Võimalikud<br />
variandid:<br />
• Aastane<br />
tööajaarvestus<br />
• Tööaeg vastavalt<br />
töötaja valikule<br />
(Optional working)<br />
• Erinevad grupipõhised<br />
tööjaotusmudelid<br />
(Bandwidth models)<br />
• Usaldusel põhinev<br />
tööaeg<br />
• Teleworking<br />
Joonis 1.10. Osaajaga töötajate osakaal<br />
riikide lõikes, 2003, % kõigist üle<br />
15-aastastest töötajatest.<br />
Austria<br />
Belgia<br />
<strong>Eesti</strong><br />
Hispaania<br />
Holland<br />
Iirimaa<br />
Itaalia<br />
Kreeka<br />
Küpros<br />
Leedu<br />
Luksemburg<br />
Läti<br />
Malta<br />
Poola<br />
Portugal<br />
Prantsusmaa<br />
Rootsi<br />
Saksamaa<br />
Slovakkia<br />
Sloveenia<br />
Soome<br />
Suurbritannia<br />
Taani<br />
Tšehhi<br />
Ungari<br />
0 10 20 30 40 50<br />
Allikas: EUROSTATi veebipõhine andmebaas<br />
% kõigist töötajaist<br />
% meestöötajaist<br />
% naistöötajaist<br />
19 |
Change language