You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tabel 1.5. Noorte tööturule lülitumine<br />
Euroopa Liidu riikides<br />
Riik<br />
Töötuse määr<br />
Tööturule<br />
lülitujad<br />
Uued EL liikmesriigid<br />
Suhe<br />
(tööturule<br />
lülitujad<br />
versus<br />
kogenud<br />
töötajad)<br />
Tööturule<br />
lülitujad<br />
Suhe (tööturule<br />
lülitujad<br />
versus<br />
kogenud<br />
töötajad)<br />
Tähtajalised töölepingud<br />
Sotsiaalmajanduslik<br />
staatus:<br />
suhe (tööturule<br />
lülitujad<br />
versus<br />
kogenud<br />
töötajad)<br />
<strong>Eesti</strong> 16,2 1,74 4,9 2,04 0,87<br />
Läti 14,1 1,40 13,4 1,47 0,90<br />
Leedu 16,6 1,55 9,0 1,48 0,86<br />
Ungari 10,4 1,79 11,5 1,85 0,85<br />
Tšehhi 17,9 2,42 16,4 2,56 0,80<br />
Slovakkia 26,8 1,60 9,5 2,26 0,83<br />
Poola 28,1 1,61 41,6 2,34 0,85<br />
Sloveenia 13,4 2,44 58,6 5,33 0,80<br />
Vanad EL liikmesriigid<br />
Saksamaa 11,0 1,07 45,2 7,41 0,92<br />
Taani 7,7 1,67 19,9 3,49 0,90<br />
Belgia 15,5 2,07 25,4 4,31 0,82<br />
Rootsi 12,5 2,40 41,7 4,26 0,83<br />
Suurbritannia<br />
10,5 2,33 11,8 2,36 0,94<br />
Hispaania 19,8 2,02 59,5 2,02 0,81<br />
Portugal 13,1 2,15 43,5 2,72 0,79<br />
Itaalia 22,0 3,14 33,4 3,59 0,73<br />
Kreeka 24,7 2,68 25,0 2,48 0,79<br />
Allikas: ELi Tööjõu-uuring 2004<br />
paindlikkuse tõstmiseks kasutatakse tähtajalisi<br />
lepinguid, mis on eriti levinud noorte palkamisel.<br />
Samuti peavad noored alustama neis riikides<br />
märksa madalamalt positsioonilt kui vanemad<br />
töötajad. Ka Tšehhis alustavad noored madalamatelt<br />
ametipostidelt. Teistes uutes liikmesriikides<br />
on tähtajalised lepingud suhteliselt vähe kasutusel<br />
(v.a. Poola) vastupidiselt enamikule vanadele<br />
Euroopa Liidu riikidele. Poolas, Slovakkia, Ungaris<br />
ja Baltikumis on noorte tööleasujate tööturu staatus<br />
võrreldes kogenumate töötajatega samaväärne<br />
Iirimaaga, mis jääb veidi alla Saksamaale ja Taanile,<br />
kuid on kõrgem kui Lõuna-Euroopa riikides.<br />
Noored kui <strong>Eesti</strong><br />
tööturu autsaiderid?<br />
<strong>Eesti</strong> tööturgu on peetud väga paindlikuks, kus<br />
nii tööturule sisenemisel kui ka tööturult väljumisel<br />
on väga vähe barjääre (Freytag 2002). Samas<br />
on täheldatud, et 1990. aastaid iseloomustanud<br />
intensiivne tööalane liikumine on selgelt vähenenud<br />
(Lehman jt 2005). Noored kui traditsiooniliselt<br />
tööturul kõige liikuvam grupp peaks olema üheks<br />
tööturu paindlikkuse indikaatoriks.<br />
<strong>Eesti</strong>s on täheldatav küllaltki tugev võistlus uute<br />
tööturule sisenejate ja kogenud töötajate vahel, aga<br />
samas mängib selles võistluses väga olulist rolli ka<br />
sisenejate haridustase. Mida kõrgem on haridustase,<br />
seda soodsamad võimalused noortel on. <strong>Eesti</strong>s<br />
näib kõrgema haridustasemega tööturule lülitujate<br />
olukord olevat soodne, sest nende töökoha<br />
kaotamise risk ei ole suurem kogenud töötajate<br />
omast, aga samas on võimalused hõivesse tagasi<br />
pöörduda märgatavalt paremad. Kõrgharidusega<br />
noorte põhiprobleemiks on pigem tööturule sisenemine.<br />
Kui noortel on õnnestunud esimene töökoht<br />
leida, siis suudavad nad konkureerida vanemate<br />
olijatega. Kõige keerulisem on leida oma koht<br />
tööturul põhiharidusega ja sellest madalama haridustasemega<br />
noortel. Esmalt on neil väga raske<br />
leida tööd, samuti ohustab neid ka hilisem töökoha<br />
kaotus märgatavalt enam kui sama haridustasemega<br />
kogenud töötajaid. See on väga ohtlik tendents,<br />
kuna <strong>Eesti</strong>s on viimasel kümnendil olnud<br />
väljalangevus põhikoolist suhteliselt suur. Samuti<br />
ei ole oluliselt langenud ka 18–24aastaste seas<br />
nende osakaal, kellel on vaid põhiharidus ja kes<br />
enam ei õpi, jäädes 15% ligidusse. Lisaks sellele on<br />
varakult koolist lahkujate protsent mitte-eestlasest<br />
noorte seas 3,5 korda suurem kui eestlasest noorte<br />
hulgas (European Commission <strong>2006</strong>: 70). Sealjuures<br />
ei ole ainuüksi kõrgem töötuse tase madalama<br />
haridustasemega noorte piiratud võimaluste näitajaks.<br />
Samuti on oht, et need noored peavad leppima<br />
“halva” tööga, st ajutiste töölepingutega, väga piiratud<br />
täiendõppe võimalustega jne. Seega ähvardab<br />
autsaideriks jäämine <strong>Eesti</strong>s eelkõige keskharidusest<br />
madalama haridustasemega noori ning tööturu<br />
segmenteerumine on toimunud hariduse baasil.<br />
Eriti ärevusttekitav on see, et selliste riskinoorte<br />
hulk pole viimastel aastatel vaatamata soodsatele<br />
majandustingimustele vähenenud.<br />
| 18
Change language