You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 1.7. Noorte ja täiskasvanute töötus<br />
Euroopa Liidus, 2004 (%)<br />
30<br />
25<br />
20<br />
15<br />
10<br />
5<br />
0<br />
Holland Kreeka Belgia Suurbritannia Läti Poola<br />
Noored<br />
Allikas: ELi Tööjõu-uuring 2004<br />
Kogenud<br />
hariduse kutsekoolides ja õpe toimub tihedas<br />
koostöös tööandjatega, on koolilõpetajatel välja<br />
pakkuda väga spetsiifilised oskused, mis aitavad<br />
neil kiiresti tööd leida. Kuna hariduse korraldus<br />
annab selgeid “signaale” tööandjale, siis lähtuvad<br />
tööandjad eelkõige kutsetunnistusest ja töötaja<br />
varasem töökogemus pole esmatähtis. Sellele vastandub<br />
haridussüsteem, kus keskastme lõpetanutel<br />
on üldharidus ja väljaõpe toimub töökohas. Sellises<br />
süsteemis muutub kogemus väga hinnatuks, kuna<br />
tööandja kanda jäävad töötaja väljaõppega seotud<br />
kulutused. Siiski ei ole haridussüsteemi ülesehituse<br />
mõju noorte tööturule lülitumisele nii ühene,<br />
sest eristatakse nn lühi- ja pikaajalist mõju, st noorel<br />
võib küll olla lihtne tööturule pääseda, kuid seal<br />
jäävad pikaks ajaks tema osaks vaid vähekvalifitseeritud<br />
ebakindlad tööd.<br />
Lisaks hariduskorraldusele mõjutavad tööandjate<br />
otsuseid töötajate palkamisel tööturu regulatsioonid.<br />
Mida kulukam on töötaja vallandamine,<br />
seda kauem kaalub tööandja uute töötajate töölevõtmist.<br />
Eriti mõjutab see noorte võimalusi tööd<br />
leida, kuna nendega seostuvad kõrgemad riskid:<br />
nad vajavad väljaõpet ning neil ei ole töökogemust.<br />
Lisaks sellele võib tööturu reguleeritus vähendada<br />
noorte võimalusi leida tööd, kuna see vähendab<br />
tööturul toimuvat mobiilsust ja seeläbi kõigi võimalusi<br />
töötusest väljuda (Bertola ja Rogerson 1997;<br />
Gregg ja Manning 1997; Gangl 2003a, 2003b).<br />
Tugev tööturukaitse, eelkõige tugevad ametiühingud<br />
ja koostöö erinevate institutsioonide vahel võivad<br />
aga ka luua vajalikud tingimused noorte tööturule<br />
ligipääsuks (Estevez-Abe jt 2001).<br />
Järgnevalt käsitleme <strong>Eesti</strong> noorte töötuse taset<br />
ja töötusest väljumist Euroopa Liidu teiste liikmesriikide<br />
taustal. Kuna lisaks töö leidmisele on oluline<br />
ka töö stabiilsus ja positsioon, siis selleks vaatame<br />
tähtajaliste töölepingute taset ja noorte positsiooni<br />
töökohal võrreldes kogenud töötajatega.<br />
Töötuse mustrid varieeruvad Euroopa riikides<br />
laial skaalal (vt joonis 1.7.). Madal noorte töötuse<br />
tase ja samas ka väikesed erinevused noorte ja<br />
kogenud töötajate vahel on Saksamaal, Hollandis,<br />
Taanis ja Austrias, kus tööturg ja haridussüsteem<br />
on omavahel tugevasti seotud. Suurem osa keskhariduse<br />
omandajaid õpib kutsekoolides, kusjuures<br />
praktiline väljaõpe on organiseeritud ettevõtetes.<br />
Samuti pääsevad noored kergemini tööturule<br />
vana Euroopa kõige liberaalsema tööturuga maades<br />
nagu Suurbritannia ja Iirimaa. Märksa raskem<br />
on noortel töökohta leida Põhjamaades ja Prantsusmaal,<br />
kus haridussüsteem suunatud rohkem üldteadmistele<br />
ja väljaõpe toimub töökohal. Samuti on<br />
seal tööturg rohkem reguleeritud kui liberaalsetes<br />
riikides. Kõige raskem on noorte olukord Lõuna-<br />
Euroopas, kus noored on selgelt nõrgemas positsioonis.<br />
Haridussüsteem on suunatud üldteadmiskui<br />
ka sellega, et haridustee pikenemine noorte<br />
jaoks on eeskätt alternatiivne valik ning seetõttu<br />
on haridussüsteemist kujunenud reservuaar nende<br />
noorte jaoks, keda muidu ähvardaks töötuks jäämine<br />
(Collins 1979; Beck 1994 jne).<br />
Juba 1990. aastate alguses oli noorte töötus<br />
vanemate tööturulolijate omast kõrgem (vt joonis<br />
1.3.). Samas iseloomustas seda aega ka noorte<br />
eelistamine tööandjate poolt, mis tagas enamikule<br />
kiire töötusest väljumise. Tööturult tõrjuti<br />
välja eelkõige vanemad põlvkonnad, eriti need, kes<br />
olid hõivatud suuri muutusi läbielavates sektorites<br />
nagu põllumajandus või tööstus. Peale Venemaa<br />
majanduskriisi 1998. aasta augustis tõusis <strong>Eesti</strong>s<br />
üldine töötuse tase, kuid eriti hüppeliselt tööd otsivate<br />
noorte hulk. Varasemad uuringud lääneriikide<br />
majandustsüklite kohta on näidanud, et rasketel<br />
aegadel kuhjuvad töötururiskid eelkõige nõrgematele<br />
gruppidele nagu noored, etnilised vähemused.<br />
Peale Venemaa majanduskriisi mõjude ületamist<br />
on üldine töötuse tase <strong>Eesti</strong>s järkjärgult langenud.<br />
Samas on noorte töötuse tase jäänud keskmisest<br />
tunduvalt kõrgemaks ja seda eriti mitte-eestlastest<br />
noorte puhul.<br />
Noorte tööturule lülitumise<br />
edukus: riikide võrdlus<br />
Noorte tööturule lülitumist mõjutavad mitmed<br />
tegurid, kõige tugevamalt haridussüsteem ja tööturukorraldus<br />
(Müller 2005). Haridussüsteemide<br />
kirjeldamise puhul keskendutakse sageli kutseharidusele:<br />
maades, kus enamik omandab kesk-<br />
| 16
Change language