23.09.2015 Views

Eesti Inimarengu Aruanne 2006

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

suured investeeringud tööturupoliitikasse, st paindlikkuse<br />

suurenemine ei ole toimunud eraldatuna<br />

üldisest tööturupoliitikast. Kesk- ja Lõuna-Euroopa<br />

riikides on tegemist jäiga tööturu reguleerituse ja<br />

keskmise töötajate kaitstusega (vt joonis 1.5.). Paraku<br />

on vähene paindlikkus kaasa toonud tööturu segmenteerumise<br />

väljas- ja seesolijateks. Näiteks Prantsusmaal<br />

ja Hispaanias ohustab paindlikkus eelkõige<br />

noori – neil on üha raskem tööturule siseneda, nendega<br />

sõlmitakse tihti tähtajalised lepingud, nende<br />

teha jäävad vähemkvalifitseeritud ja madalalt tasustatud<br />

tööd (vt DiPrete jt 2001). Uued tööturule lülitujad<br />

eristuvad ülejäänud tööturul olijatest puuduva<br />

või vähese töökogemuse poolest. Sees- ja väljasolijate<br />

teooria (insiders-outsiders theory) kohaselt on nad<br />

väljasolijad (Lindbeck & Snower 2002). Põhiküsimuseks<br />

on see, kas ja kuivõrd noortel õnnestub autsaideri<br />

seisusest välja pääseda, st kas töötus ja “halvad”<br />

tööd jäävad nende jaoks ajutiseks nähtuseks või<br />

jäävadki nad kogenumate töötajatega võrreldes halvemasse<br />

olukorda. Post-sotsialistlikud riigid paigutatakse<br />

paindlikkuse poolest skaala keskele. Samas<br />

on aga töötajate kaitstus väga madal.<br />

Noored kui riskirühm <strong>Eesti</strong><br />

tööturul<br />

Kui varem oli eesmärgiks täishõive ühiskond, siis<br />

nüüd on järjest selgem, et mõistlikul tasemel töötus<br />

iseenesest ei ole majandusele ega ühiskonnale<br />

probleemiks. Pigem on väga oluline, et tööotsimise<br />

periood ei veniks liialt pikaks, et tööotsija ei kaotaks<br />

tööoskusi ja ei heituks. Lühikesed tööotsimise<br />

perioodid on normaalsed ja ei ohusta inimese tööharjumusi<br />

ega heaolu. Samal ajal on tööjõu mobiilsus<br />

hea majanduse toimimisele. Kui aga kord töötuks<br />

jäänud inimesed ei suudagi tööd leida, siis see<br />

võib viia nende marginaliseerumisele ühiskonnas,<br />

mõjutades ka nende peredes kasvavate laste<br />

tulevikuvõimalusi. Kõige halvema stsenaariumi<br />

puhul tekib vaesuse nõiaring: vanemad ei suuda<br />

piisavalt panustada laste haridusse ja ka uus põlvkond<br />

ei suuda tööturul toime tulla. Teiseks on hea,<br />

kui töötuse kogemus “demokratiseeruks”, st puudutaks<br />

kõiki ühiskonna gruppe enamvähem võrdselt.<br />

1990. aastate esimesel poolel toimunud muutused<br />

<strong>Eesti</strong> tööealise rahvastiku majanduslikus käitumises<br />

puudutasid ka noori. Nende majanduslik<br />

aktiivsus ja tööhõive vähenesid, töötus kasvas.<br />

Samas oli 15–24aastaste vanuserühma majanduslikus<br />

käitumises ka mõningaid iseärasusi. 1990.–<br />

1995. aastal vähenes rahvastiku majanduslik aktiivsus<br />

eelkõige vanemaealiste tööturult lahkumise<br />

tõttu. Tööhõive määr vähenes 15–24 ja 25–49aastastel<br />

sarnases tempos (vt joonis 1.6.). Samas olid<br />

kümnendi esimesel poolel “põhiealiste” (25–49aas-<br />

Joonis 1.5. Riikide tüübid tööturu<br />

paindlikkuse ja töötajate kaitstuse<br />

alusel<br />

Madal<br />

paindlikkus<br />

Allikas: Bukodi jt (<strong>2006</strong>)<br />

Tööhõivet toetav poliitika<br />

(aktiivsed tööturumeetmed)<br />

Tööturul<br />

olijaid toetav<br />

strateegia<br />

Jäik tööturu<br />

reguleeritus<br />

Uued<br />

liikmesriigid<br />

Nõrgalt tööhõivet<br />

toetav poliitika<br />

Turvalise<br />

paindlikkuse<br />

strateegia<br />

Liberaalne<br />

strateegia<br />

Joonis 1.6. Tööhõive määr 15–24 ja<br />

25–49aastastel, 1989–2005 (%)<br />

100<br />

90<br />

80<br />

70<br />

60<br />

50<br />

40<br />

30<br />

20<br />

10<br />

0<br />

Allikas: Statistikaamet<br />

taste) puhul muutused mõnevõrra intensiivsemad,<br />

kümnendi teisel poolel aga vastupidi, noorte puhul<br />

vähenes hõive mõnevõrra kiiremini, seda eelkõige<br />

õppijate osakaalu suurenemise tõttu nooremas<br />

vanusegrupis. Õppijate osakaalu järsku suurenemist<br />

on seostatud nii hariduse ekspansiooniga<br />

Kõrge<br />

paindlikkus<br />

1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005<br />

15–24<br />

25–49<br />

15 |

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!