Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1.3. Noored ja tööturu paindlikkus<br />
<strong>2006</strong>. aastat iseloomustavad viimase 12 aasta suurim<br />
tööhõive, kiire majanduskasv ja rekordiliselt väike tööpuudus.<br />
Üha enam räägitakse mitte töötusest vaid tööjõu<br />
puudusest. Samas ei jagune töötuse risk ühiskonnas<br />
sugugi ühtlaselt. Üheks grupiks, kel on töökoha<br />
leidmisega probleeme, on noored. 15–24aastaste töötus<br />
on jäänud rohkem kui kaks korda kõrgemaks pari-<br />
Joonis 1.3. 15–24 ja 25–49aastaste töötuse<br />
määr <strong>Eesti</strong>s, 1993–2005 (%)<br />
25,0<br />
20,0<br />
15,0<br />
10,0<br />
5,0<br />
0,0<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
Joonis 1.4. 15–24aastaste eestlaste ja<br />
muulaste töötuse määr 1997–2005 (%)<br />
35<br />
30<br />
25<br />
20<br />
15<br />
10<br />
5<br />
0<br />
1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005<br />
Allikas: Statistikaamet<br />
15–24 25–49<br />
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005<br />
15–24 Eestlased<br />
15–24 Muulased<br />
mas tööeas oleva vanusegrupi omast (vt joonis 1.3.).<br />
Sealjuures on üha suurenenud ka erinevused eestlastest<br />
ja muulastest noorte töötuse tasemes (joonis 1.4.).<br />
Seega on noorte tööturule lülitumine <strong>Eesti</strong> jaoks jäänud<br />
aktuaalseks. Ühe tüüpilise töötuse põhjusena<br />
nimetatakse tavaliselt tööturu vähest paindlikkust.<br />
Paindlikkus,<br />
majanduskasv ja noored<br />
Viimastel aastatel on üha rohkem hakatud rääkima<br />
paindlikkusest, seda nii majanduses üldiselt, tööturul<br />
kui ka haridussüsteemis. Seda on teinud nii tööandjad,<br />
ajakirjanikud kui ka teadlased. Paindlikkuse<br />
oluline eeltingimus on aktiivne tööturupoliitika (vt<br />
näiteks Aiginger 2005). Üheski majandusarengu esirinnas<br />
olevatest Euroopa riikidest ei ole piirdutud<br />
vaid tööturu reguleerituse vähendamisega, jäädes<br />
lootma turu imettegevale mõjule. Tööturu paindlikkuse<br />
suurendamisega kaasnesid suured investeeringud<br />
haridusse, teadusesse, teadusmahukasse tootmisse<br />
ja aktiivsesse tööturupoliitikasse (vt. näiteks<br />
Aiginger 2005). Tööandjatele kasuks tuleva tööturu<br />
reguleerituse vähenemisega (töötajaid on lihtsam<br />
vallandada, tähtajaliste lepingute laialdasem kasutamine<br />
jne) on kaasnenud kindluse suurenemine töövõtjate<br />
jaoks, kuna töötute hüvitiste asendusmäär on<br />
tõusnud, suurenenud on investeeringud aktiivsesse<br />
tööturupoliitikasse jne. Eristatakse kolme tüüpi töötajate<br />
kaitstust: esiteks, töökoha kaitstus (töötajale<br />
on tagatud võimalus jätkata samal töökohal, kusjuures<br />
peamiseks reguleerivaks mehhanismiks peetakse<br />
sealjuures tugevat tööturu kaitset); teiseks,<br />
hõive kaitstus (töötajale tagatakse eelkõige võimalus<br />
jääda hõivatuks, sellele aitavad kaasa aktiivne tööturupoliitika,<br />
hariduspoliitika jne.); kolmandaks,<br />
sissetuleku kaitstus (töötajale on tagatud piisav sissetulek<br />
töötuse, haiguse jne korral, seda kindlustab<br />
töötu hüvitise kõrge asendusmäär ja sotsiaaltagatiste<br />
süsteem laiemalt (Bredgaard jt 2005).<br />
Euroopa riikide puhul on eristatud erinevat<br />
tüüpi tööturu paindlikkuse ja töötajate kindlustatuse<br />
kombinatsioone (Pochic jt 2003). Liberaalsetes riikides<br />
(näiteks Suurbritannias) on kõigi töötajate jaoks<br />
kaitstus madal ja tööturgu peetakse väga paindlikuks.<br />
Taanis on töötajate kaitse kombineeritud tööturu<br />
paindlikkusega (vallandamise lihtsus, laialdane<br />
paindlike töölepingute kasutamine) – seda on<br />
nimetatud ka juhitud ja kontrollitud paindlikkuseks<br />
(flexicurity). Rootsi puhul on üha laialdasema tähtajaliste<br />
lepingute ja osaajaga töö kasutamisega kaasnenud<br />
ka koondamispiirangute tugevnemine just<br />
selliste töölepingute kasutamise korral, samuti ka<br />
| 14
Change language