You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
võib pidev stress kaasa tuua mitmeid probleeme<br />
nagu pingestunud peresuhted ja sotsiaalse võrgustiku<br />
nõrgenemine. Organisatsiooni tasandil võivad<br />
tööstressiga kaasneda töötajate töölt puudumised,<br />
tööõnnetuste sagenemine, personali voolavus, uute<br />
töötajate või asendustöötajate koolitamisega seotud<br />
kulutuste suurenemine jne. Tööstressil on tuntav<br />
hind ka ühiskonna tasandil, nagu näiteks tervishoiukulutuste<br />
ja töövõimetuspensionite maksmisega<br />
seonduvate kulutuste kasv, tööeas inimeste<br />
tööjõust väljalangemine, stressi maandamiseks<br />
kasutatavate ebatervete harjumuste (alkohol, suitsetamine,<br />
narkootikumid) levik, kuni suremuse<br />
kasvuni stressi poolt põhjustatud haigustesse.<br />
Kokkuvõtvalt võib öelda, et tööga seonduvad<br />
terviseriskid ei ole üksnes indiviidi või tema perekonna<br />
probleemid, vaid need tekitavad majanduslikke<br />
ja sotsiaalseid probleeme nii tööandjale kui<br />
ka ühiskonnale tervikuna. Mida ette võtta? Esiteks<br />
tuleb teadvustada, et töötingimustel ja töökeskkonnal<br />
on inimese tervisele vägagi oluline mõju,<br />
seda nii füüsilises kui psüühilises mõttes. Seetõttu<br />
oleks tööstressi ja sellega seonduvate ohtude paremaks<br />
mõistmiseks ning stressi ennetamiseks vaja<br />
analüüsida erinevate ametigruppide stressiriske,<br />
kaardistada töökeskkonda ja erinevate organisatsioonide<br />
töökultuuri. Teiseks, täpsemalt oleks vaja<br />
analüüsida stressi otsest ja kaudset (st teiste riskifaktorite<br />
nagu suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine,<br />
söömishäired jne põhjustajana) mõju rahvastiku<br />
tervisele, mistõttu stressiga seonduvad<br />
küsimused peaksid olema kaasatud edasistesse<br />
terviseuurimustesse ning analüüsidesse. Kolmandaks,<br />
õppigem naabrite kogemustest. Euroopa<br />
Liidu riikides pööratakse töökeskkonna parandamisele,<br />
tööstressile ning töötervishoiule tervikuna<br />
suurt tähelepanu. Arvestades seda, et <strong>Eesti</strong> on vananeva<br />
rahvastikuga maa ning tööjõuprobleemid on<br />
juba täna selgelt tajutavad, tuleb mõista, et tööstress<br />
on tõsine probleem, millega tuleb tegeleda nii<br />
indiviidi, organisatsiooni kui ka riigi tasandil. Hea<br />
eeskuju on Soome lahe põhjakaldal olemas. Stressiga<br />
kaasnevate tervisriskide vähendamine peaks<br />
ilma suurte rahaliste investeeringuteta andma haigestumuse<br />
vähenemise ning oodatava keskmise<br />
eluea tõusu seisukohalt positiivse tulemuse.<br />
Joonis 1.1. Töötajate jaotumine töö<br />
iseloomu järgi, <strong>Eesti</strong> 1993 ja 2003<br />
Kontroll oma töö üle<br />
Kõrge<br />
Madal<br />
Madal<br />
Pingevaba töö<br />
1993 – 30%<br />
2003 – 11%<br />
Passiivne töö<br />
1993 – 25%<br />
2003 – 26%<br />
Allikad: „<strong>Eesti</strong> 93” ja „<strong>Eesti</strong> 2003”<br />
Kiirus, intensiivsus<br />
Kõrge<br />
Aktiivne töö<br />
1993 – 25%<br />
2003 – 18%<br />
Pingeline töö<br />
1993 – 20%<br />
2003 – 44%<br />
Joonis 1.2. Erinevus keskmisest<br />
stressitasemest eri iseloomuga tööde<br />
puhul, 1993 ja 2003 (keskmine stressitase = 0)<br />
1,5<br />
1<br />
0,5<br />
0<br />
-0,5<br />
-1<br />
1993 2003<br />
-1,5<br />
aktiivne töö passiivne töö pingeline töö pingevaba töö<br />
Allikad: „<strong>Eesti</strong> 93” ja „<strong>Eesti</strong> 2003”<br />
13 |
Change language