23.09.2015 Views

Eesti Inimarengu Aruanne 2006

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

analüüsida töö iseloomu ja töökeskkonna seoseid<br />

töötajate keskmise stressitasemega.<br />

Ilmselt ei tule kellelegi üllatusena, et pidevalt<br />

ületunde tegevate või mitmel töökohal töötavate<br />

meeste-naiste stressitase on kõrgem kui normaalkoormusega<br />

töötavatel. <strong>Eesti</strong> ja Soome andmed<br />

kinnitavad ka Euroopa töötingimuste uurimuste<br />

tulemusi, et sellistes töökohtades, kus esineb sagedasi<br />

lahkhelisid, on töötajate stressitase kõrgem.<br />

1990ndate aastate alguse (Soome 1990 ja <strong>Eesti</strong><br />

1993) küsitluste tulemuste võrdlemine näitab, et<br />

töökohtades valitsevad sotsiaalsed suhted olid<br />

1990ndate alguses <strong>Eesti</strong>s ja Soomes üsnagi sarnased.<br />

Samas 2003. aasta küsitluste võrdlemine näitab,<br />

et nende töötajate osakaal, kelle töökohas on<br />

töötajate ja juhtkonna vahelisi konflikte, eriti aga<br />

töötajate omavahelisi lahkhelisid, on <strong>Eesti</strong>s märgatavalt<br />

kasvanud. Soomes on aastatel 1990–2003 toimunud<br />

töökohtade psühhosotsiaalses keskkonnas<br />

üksnes minimaalsed muutused. Siin peitub ilmselt<br />

üks põhjustest, miks meie töötajate stressitase on<br />

võrreldes Soome töötajate omaga kasvanud.<br />

Tööd puudutavad uurimused näitavad, et kuigi<br />

töö on viimase kümne aastaga füüsiliselt kergemaks<br />

muutunud ja töötingimused ning töötajate<br />

olmetingimused parenenud, on töö intensiivsus ja<br />

kiirus kasvanud ning kontroll oma töö üle kahanenud.<br />

1993. ja 2003. aasta küsitlusandmete võrdlev<br />

analüüs näitab, et kiiret ja intensiivset tööd tegevate<br />

töötajate osakaal on kasvanud 45%-lt 63%-le<br />

ja seda praktiliselt kõikides ametirühmades. Samas<br />

on töötajate osakaal, kes saavad ise otsustada, kuidas<br />

oma tööd paremini organiseerida, langenud<br />

55%-lt 29%-le.<br />

Tööstressi põhjuste hindamisel on kasutusel<br />

mudel, mis on üles ehitatud kahele töö iseloomuga<br />

seonduvale aspektile: (1) töö intensiivsus ja kiirus<br />

ning (2) kontroll oma töö üle, st kas ja mil määral<br />

on töötajal võimalus oma töö- ja puhkeaja, töö<br />

tegemise viisi jms osas kaasa rääkida. Selle mudeli<br />

kohaselt jagunevad tööd aktiivseteks või passiivseteks,<br />

pingelisteks või pingevabadeks (vt joonis 1.1.).<br />

Aktiivne töö on kiireloomuline ja intensiivne, ent<br />

töötajatel on piisavalt otsustamis- ja kaasarääkimisvõimalusi<br />

nii tähtaegade osas kui viisis, kuidas<br />

oma tööd paremini korraldada. Passiivne töö<br />

ei esita tegijale kiiruse või intensiivsuse osas erilisi<br />

nõudmisi, aga töötajate võimalused tööd puudutavatel<br />

teemadel kaasa rääkida on piiratud. Pingeline<br />

töö on kiireloomuline ja intensiivne ning töötajate<br />

võimalused kaasa rääkida on piiratud. Pingevaba<br />

töö puhul on tegemist väheseid nõudmisi esitava<br />

tööga, kus töötajad saavad suuresti ise otsustada,<br />

millal või kuidas tööülesandeid täita.<br />

Jooniselt 1.1. on näha, et kui 1993. aastal kuulus<br />

pingelist tööd tegevate inimeste rühma viiendik<br />

töötajatest, siis kümme aastat hiljem on nende<br />

osakaal enam kui kahekordistunud. Samas on oluliselt<br />

vähenenud nende inimeste osakaal, kelle tööd<br />

võiks pidada pingevabaks.<br />

Juhtide ja tippspetsialistide puhul võime enamasti<br />

rääkida aktiivsest tööst. Passiivse töö puhul<br />

on seevastu tegemist tagasihoidlikku haridustaset<br />

nõudvate ametitega ja siia kuulub suur osa lihttöölistest.<br />

Mis puutub aga ametite jagunemisesse<br />

pingeline-pingevaba teljel, siis elanikkonnaküsitlused<br />

annavad siin üsna huvitava tulemuse. Kui 1993.<br />

aastal kuulus suur osa teenistujatest ja keskerining<br />

kõrgharidusega spetsialistidest pingevaba<br />

tööd tegevate kategooriasse, st nad ei pidanud oma<br />

tööd ei kiireks ega intensiivseks, ent samas leidsid,<br />

et neil on oma töö üle küllaltki suur kontroll, siis<br />

2003. aastaks oli suur osa nendest siirdunud pingelist<br />

tööd tegevate töötajate rühma. Tegemist on<br />

n-ö vastupidise rühmaga, kus töö on kiire ja intensiivne,<br />

ent kontrolli oma töö üle piiratud. Erinevad<br />

uurimused on leidnud, et stressi seisukohalt on<br />

kõige suuremaks riskiteguriks pingeline töö. Ilmselt<br />

peitub pingelist tööd tegevate inimeste rühma<br />

suurenemises üks põhjustest, miks stressitase on<br />

<strong>Eesti</strong>s tõusnud.<br />

Aastatel 1993–2003 toimunud uurimuste võrdlus<br />

näitab, et muutused on toimunud ka erinevate<br />

rühmade keskmistes stressitasemetes (joonis 1.2.).<br />

1993. aastal iseloomustas kõige kõrgem keskmine<br />

stressitase aktiivset tööd tegevate töötajate rühma,<br />

st inimesi, kelle töö oli küll kiire ja intensiivne, ent<br />

kellel oli ka suurem kontroll oma töö üle. 2003. aastal<br />

eristus kõige kõrgema keskmise stressitaseme<br />

poolest pingelist tööd tegevate töötajate rühm,<br />

kus stressitase oli 1993. aastaga võrreldes tõusnud.<br />

Selle mõttes töö iseloom <strong>Eesti</strong>s ilmselt lähenenud<br />

n-ö Euroopa mudelile, sest ka teistes Euroopa Liidu<br />

maades läbi viidud uurimused on leidnud, et pingeline<br />

töö on suurem stressi allikas kui aktiivne töö.<br />

Uurimistulemuste põhjal võib järeldada, et<br />

kiireloomuline töö või pingelised tähtajad üksinda<br />

ei pruugi töötajates stressi tekitada, oluline on, et<br />

kiire töö puhul säiliks töötajatel kontroll oma töö<br />

üle ja võimalus tööprotsessi mõjutada. Kõige madalam<br />

oli keskmine stressitase mõlemal vaadeldaval<br />

aastal passiivset tööd tegevate töötajate rühmas, st<br />

nende seas, kelle töö ei esitanud kuigi suuri nõudmisi<br />

ja kelle eest otsustavad enamasti teised.<br />

Tööstressi hind<br />

Öeldakse, et teatud annus stressi on töö tulemuslikkuse<br />

seisukohalt kasulik. Samas on kõrge stressitase<br />

ja töötamine pidevas stressis tervise seisukohalt<br />

tõsiseks riskifaktoriks. Indiviidi tasandil<br />

võib stress kaasa tuua terve rea tervisega seonduvaid<br />

probleeme ja läbipõlemisohu ning olla suureks<br />

takistuseks karjääri tegemisel. Ka tööväliselt<br />

| 12

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!