Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
analüüsida töö iseloomu ja töökeskkonna seoseid<br />
töötajate keskmise stressitasemega.<br />
Ilmselt ei tule kellelegi üllatusena, et pidevalt<br />
ületunde tegevate või mitmel töökohal töötavate<br />
meeste-naiste stressitase on kõrgem kui normaalkoormusega<br />
töötavatel. <strong>Eesti</strong> ja Soome andmed<br />
kinnitavad ka Euroopa töötingimuste uurimuste<br />
tulemusi, et sellistes töökohtades, kus esineb sagedasi<br />
lahkhelisid, on töötajate stressitase kõrgem.<br />
1990ndate aastate alguse (Soome 1990 ja <strong>Eesti</strong><br />
1993) küsitluste tulemuste võrdlemine näitab, et<br />
töökohtades valitsevad sotsiaalsed suhted olid<br />
1990ndate alguses <strong>Eesti</strong>s ja Soomes üsnagi sarnased.<br />
Samas 2003. aasta küsitluste võrdlemine näitab,<br />
et nende töötajate osakaal, kelle töökohas on<br />
töötajate ja juhtkonna vahelisi konflikte, eriti aga<br />
töötajate omavahelisi lahkhelisid, on <strong>Eesti</strong>s märgatavalt<br />
kasvanud. Soomes on aastatel 1990–2003 toimunud<br />
töökohtade psühhosotsiaalses keskkonnas<br />
üksnes minimaalsed muutused. Siin peitub ilmselt<br />
üks põhjustest, miks meie töötajate stressitase on<br />
võrreldes Soome töötajate omaga kasvanud.<br />
Tööd puudutavad uurimused näitavad, et kuigi<br />
töö on viimase kümne aastaga füüsiliselt kergemaks<br />
muutunud ja töötingimused ning töötajate<br />
olmetingimused parenenud, on töö intensiivsus ja<br />
kiirus kasvanud ning kontroll oma töö üle kahanenud.<br />
1993. ja 2003. aasta küsitlusandmete võrdlev<br />
analüüs näitab, et kiiret ja intensiivset tööd tegevate<br />
töötajate osakaal on kasvanud 45%-lt 63%-le<br />
ja seda praktiliselt kõikides ametirühmades. Samas<br />
on töötajate osakaal, kes saavad ise otsustada, kuidas<br />
oma tööd paremini organiseerida, langenud<br />
55%-lt 29%-le.<br />
Tööstressi põhjuste hindamisel on kasutusel<br />
mudel, mis on üles ehitatud kahele töö iseloomuga<br />
seonduvale aspektile: (1) töö intensiivsus ja kiirus<br />
ning (2) kontroll oma töö üle, st kas ja mil määral<br />
on töötajal võimalus oma töö- ja puhkeaja, töö<br />
tegemise viisi jms osas kaasa rääkida. Selle mudeli<br />
kohaselt jagunevad tööd aktiivseteks või passiivseteks,<br />
pingelisteks või pingevabadeks (vt joonis 1.1.).<br />
Aktiivne töö on kiireloomuline ja intensiivne, ent<br />
töötajatel on piisavalt otsustamis- ja kaasarääkimisvõimalusi<br />
nii tähtaegade osas kui viisis, kuidas<br />
oma tööd paremini korraldada. Passiivne töö<br />
ei esita tegijale kiiruse või intensiivsuse osas erilisi<br />
nõudmisi, aga töötajate võimalused tööd puudutavatel<br />
teemadel kaasa rääkida on piiratud. Pingeline<br />
töö on kiireloomuline ja intensiivne ning töötajate<br />
võimalused kaasa rääkida on piiratud. Pingevaba<br />
töö puhul on tegemist väheseid nõudmisi esitava<br />
tööga, kus töötajad saavad suuresti ise otsustada,<br />
millal või kuidas tööülesandeid täita.<br />
Jooniselt 1.1. on näha, et kui 1993. aastal kuulus<br />
pingelist tööd tegevate inimeste rühma viiendik<br />
töötajatest, siis kümme aastat hiljem on nende<br />
osakaal enam kui kahekordistunud. Samas on oluliselt<br />
vähenenud nende inimeste osakaal, kelle tööd<br />
võiks pidada pingevabaks.<br />
Juhtide ja tippspetsialistide puhul võime enamasti<br />
rääkida aktiivsest tööst. Passiivse töö puhul<br />
on seevastu tegemist tagasihoidlikku haridustaset<br />
nõudvate ametitega ja siia kuulub suur osa lihttöölistest.<br />
Mis puutub aga ametite jagunemisesse<br />
pingeline-pingevaba teljel, siis elanikkonnaküsitlused<br />
annavad siin üsna huvitava tulemuse. Kui 1993.<br />
aastal kuulus suur osa teenistujatest ja keskerining<br />
kõrgharidusega spetsialistidest pingevaba<br />
tööd tegevate kategooriasse, st nad ei pidanud oma<br />
tööd ei kiireks ega intensiivseks, ent samas leidsid,<br />
et neil on oma töö üle küllaltki suur kontroll, siis<br />
2003. aastaks oli suur osa nendest siirdunud pingelist<br />
tööd tegevate töötajate rühma. Tegemist on<br />
n-ö vastupidise rühmaga, kus töö on kiire ja intensiivne,<br />
ent kontrolli oma töö üle piiratud. Erinevad<br />
uurimused on leidnud, et stressi seisukohalt on<br />
kõige suuremaks riskiteguriks pingeline töö. Ilmselt<br />
peitub pingelist tööd tegevate inimeste rühma<br />
suurenemises üks põhjustest, miks stressitase on<br />
<strong>Eesti</strong>s tõusnud.<br />
Aastatel 1993–2003 toimunud uurimuste võrdlus<br />
näitab, et muutused on toimunud ka erinevate<br />
rühmade keskmistes stressitasemetes (joonis 1.2.).<br />
1993. aastal iseloomustas kõige kõrgem keskmine<br />
stressitase aktiivset tööd tegevate töötajate rühma,<br />
st inimesi, kelle töö oli küll kiire ja intensiivne, ent<br />
kellel oli ka suurem kontroll oma töö üle. 2003. aastal<br />
eristus kõige kõrgema keskmise stressitaseme<br />
poolest pingelist tööd tegevate töötajate rühm,<br />
kus stressitase oli 1993. aastaga võrreldes tõusnud.<br />
Selle mõttes töö iseloom <strong>Eesti</strong>s ilmselt lähenenud<br />
n-ö Euroopa mudelile, sest ka teistes Euroopa Liidu<br />
maades läbi viidud uurimused on leidnud, et pingeline<br />
töö on suurem stressi allikas kui aktiivne töö.<br />
Uurimistulemuste põhjal võib järeldada, et<br />
kiireloomuline töö või pingelised tähtajad üksinda<br />
ei pruugi töötajates stressi tekitada, oluline on, et<br />
kiire töö puhul säiliks töötajatel kontroll oma töö<br />
üle ja võimalus tööprotsessi mõjutada. Kõige madalam<br />
oli keskmine stressitase mõlemal vaadeldaval<br />
aastal passiivset tööd tegevate töötajate rühmas, st<br />
nende seas, kelle töö ei esitanud kuigi suuri nõudmisi<br />
ja kelle eest otsustavad enamasti teised.<br />
Tööstressi hind<br />
Öeldakse, et teatud annus stressi on töö tulemuslikkuse<br />
seisukohalt kasulik. Samas on kõrge stressitase<br />
ja töötamine pidevas stressis tervise seisukohalt<br />
tõsiseks riskifaktoriks. Indiviidi tasandil<br />
võib stress kaasa tuua terve rea tervisega seonduvaid<br />
probleeme ja läbipõlemisohu ning olla suureks<br />
takistuseks karjääri tegemisel. Ka tööväliselt<br />
| 12
Change language