You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tabel 1.4. Meeste ja naiste osakaal, kellel alljärgnevaid stressisümptomeid esineb<br />
vähemalt kord-paar nädalas, 18–64aastane töötav elanikkond, %.<br />
Vähemalt kord-paar<br />
nädalas<br />
<strong>Eesti</strong><br />
Allikad: Elanikkonnaküsitlused „<strong>Eesti</strong> 93“ ja „<strong>Eesti</strong> 2003“; Työolotutkimus 2003<br />
Soome<br />
Mehed Naised Mehed Naised<br />
1993 2003 1993 2003 1990 2003 1990 2003<br />
Peavalu 11 15 27 23 12 12 19 23<br />
Kõhuvalu, seedehäired 8 10 11 10 11 12 10 13<br />
Südamevaevused 5 4 11 7 3 4 5 8<br />
Peapööritus 3 5 7 8 3 4 6 10<br />
Üleväsimus 31 38 39 44 24 27 34 41<br />
Unehäired 17 25 22 27 20 27 21 36<br />
Ärritus 30 29 37 34 14 15 15 19<br />
Masendus 13 18 23 23 3 4 4 6<br />
Tunne, et kõik käib üle jõu 5 6 11 11 4 5 6 10<br />
sagedust. Teised keskenduvad töötaja psühholoogilist<br />
seisundit iseloomustavatele indikaatoritele,<br />
näiteks unehäired, masendus jne (täpsemalt vt<br />
tabel 1.4.).<br />
<strong>Eesti</strong>s on sarnast stressi hindamise mudelit<br />
kasutatud TLÜ RASI poolt läbi viidud elanikkonnaküsitlustes<br />
alates 1993. aastast. Kuna elanikkonnaküsitlusi<br />
on läbi viidud regulaarselt, saab nendele<br />
toetudes analüüsida, kas ja kuidas on töötajate<br />
stressitase viimasel aastakümnetel muutunud. Alljärgnevasse<br />
analüüsi on kaasatud alla 65 aastane<br />
töötav elanikkond. <strong>Eesti</strong> andmestik pärineb 1993.<br />
ja 2003. aastal läbi viidud elanikkonnaküsitlustest<br />
„Töö, kodu ja vaba aeg” (edaspidi koodnimetused<br />
„<strong>Eesti</strong> 93” ja „<strong>Eesti</strong> 2003”), Soomet puudutav võrdlusandmestik<br />
pärineb aastatest 1990 ja 2003 ning<br />
see on saadud Soome 2003. aasta töötingimusi<br />
puudutava uurimuse Työolotutkimus 2003 raportist<br />
(täpsemalt Soome uurimusest vt Lehto ja Sutela<br />
2004).<br />
Küsitlustulemuste võrdlemine näitab, et nii<br />
<strong>Eesti</strong>s kui Soomes esineb loetletud stressisümptomeid<br />
naistel mõnevõrra rohkem kui meestel.<br />
Nii meeste kui naiste puhul on iseloomulik see, et<br />
füsioloogiliste tervisprobleemide üle kurdetakse<br />
oluliselt vähem kui psühholoogiliste probleemide<br />
üle. Kahe küsitlusaasta andmestiku võrdlemine<br />
näitab, et füsioloogiliste probleemide üle kurtvate<br />
meeste-naiste osakaal on püsinud suhteliselt stabiilsena,<br />
ent mitme psühholoogilise probleemi osas<br />
on muutused märgatavad. Eestlased kurtsid 2003.<br />
aastal kõige enam üleväsimuse ja ärrituvuse üle,<br />
soomlased üleväsimuse ja unehäirete üle. Kuigi ka<br />
<strong>Eesti</strong> töötajate hulgas on unehäirete all kannatavate<br />
meeste ja naiste osakaal kasvanud, torkab eriti<br />
silma unehäirete all kannatavate osakaalu hüppeline<br />
tõus Soome naiste hulgas. Soome töötervishoiu<br />
spetsialistid on hakanud unehäiretest rääkima kui<br />
teravnevast probleemist tööealise elanikkonna hulgas.<br />
Eelpoolkirjeldatud indikaatoritest moodustati<br />
vastavalt nende esinemissagedusele skaala<br />
9-st (stressisümptomeid ei esine) kuni 45-ni (kõrge<br />
stressitase). Vastavalt sellele võime hinnata, et<br />
nii <strong>Eesti</strong>s kui Soomes oli naiste üldine stressitase<br />
mõnevõrra kõrgem kui meestel. Naiste kõrgem<br />
stressitase on ilmselt seletatav töö ja pereelu kokkusobitamise<br />
probleemidega. Maadevaheline võrdlus<br />
näitab aga eestlaste kõrgemat stressitaset, seda<br />
nii meeste kui naiste osas. Samas tuleb tõdeda, et<br />
aastatel 1993–2003 tõusis <strong>Eesti</strong>s meeste keskmine<br />
stressitase enam kui naiste stressitase, mistõttu erinevused<br />
meeste ja naiste stressitasemetes on vähenenud.<br />
Tööstressi põhjustajad<br />
Tööstressi põhjustajad grupeeritakse nelja rühma:<br />
(1) organisatsioonilised tegurid, nt suur töökoormus,<br />
ületunnid, pidev kiirus, pitsitavad tähtajad,<br />
töötajate vähene võimalus tööd puudutavates küsimustes<br />
kaasa rääkida jne; (2) psühhosotsiaalse<br />
töökeskkonnaga seonduvad tegurid, nt tööandja<br />
hoolimatus töötajate suhtes, töötajate omavahelised<br />
või töötajate ja juhtkonna vahelised konfliktid,<br />
kiusamise või ahistamisega seonduvad probleemid<br />
jne; (3) töö või ameti eripärast tulenevad<br />
pinged, nt medõed, politseinikud, ühistranspordi<br />
juhid jt ning (4) töövälised tegurid, nt ameti madal<br />
sotsiaalne väärtustamine, madalad palgad jms.<br />
Elanikkonnaküsitluste andmestik võimaldab meil<br />
11 |
Change language