Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
vahel on pigem positiivne seos. Suurema võrdsusega<br />
ühiskondades on vähem inimesi ühiskonnale<br />
koormaks ning inimpotentsiaali kasutatakse efektiivsemalt.<br />
<strong>Eesti</strong> edasise arengumudeli põhijooned<br />
on sõnatatud riiklikus arengustrateegias „Säästev<br />
<strong>Eesti</strong> 21”, mis lähtub eeldusest, et nii üksikisiku kui<br />
ka ühiskonna kui terviku edukus on omavahel seotud.<br />
Individuaalse aktiivsuse soodustamisele, mis<br />
seni oli meie peamine arengumootor, peab lisanduma<br />
ka ühiskonna tasakaal ja koostöö. Kui paranevad<br />
tervise, hariduse jt inimarengut iseloomustavad<br />
näitajad, siis on see kasulik ka majandusele ja<br />
lõppkokkuvõttes ühiskonnale tervikuna.<br />
1.2. Tööstress ja tervis<br />
Arenenud riikidega võrreldes on <strong>Eesti</strong> inimeste<br />
oodatav keskmine eluiga märgatavalt madalam,<br />
mis on peamiseks põhjuseks, miks <strong>Eesti</strong>l on raske<br />
inimarengu indeksi pingereas oma kohta oluliselt<br />
parandada. Kui näiteks Soomes on naiste oodatav<br />
keskmine eluiga 82 ja meestel 75 aastat, siis <strong>Eesti</strong>s<br />
on see vastavalt 77 ja 66 aastat. Seega, eestlaste tervisega<br />
on midagi tõsiselt korrast ära. Nagu andmetest<br />
ilmneb, on erinevused <strong>Eesti</strong> ja Soome naiste<br />
oodatavas keskmises elueas väiksemad kui erinevused<br />
meeste osas. Mitmed terviseuuringud on välja<br />
toonud teisegi olulise fakti. Kui varajase suremuse<br />
tõttu kaotatud eluaastate peapõhjustajaks on <strong>Eesti</strong>s<br />
nii meeste kui naiste puhul südame-veresoonkonna<br />
haigused, siis teisele kohale jäävad naiste<br />
puhul kasvajatest põhjustatud haigused, meeste<br />
puhul aga välispõhjused, st õnnetused, mürgistused,<br />
enesetapud, hukkumine kurjategija käe läbi<br />
jne. Kuni 45-aastaste meeste hulgas omavad välispõhjused<br />
eluaastate kaotuses suurimat kaalu (täpsemalt<br />
vt “Haiguskoormuse…” 2004).<br />
Enneaegsete surmade tõttu kaotatud eluaastate<br />
kontekstis on välja toodud erinevaid riskifaktoreid.<br />
Suitsetamist, vähest kehalist aktiivsust, ülekaalu<br />
ja valesid toitumisharjumusi seostatakse eeskätt<br />
südame-veresoonkonna haigustega. Alkoholi ja<br />
narkootikumide tarbimine seostuvad enam välispõhjustega<br />
nagu liiklusvigastused, enesetapud jms,<br />
ent alkoholi liigtarbimist seostatakse ka arvukate<br />
haigustega. Arvestuslikult võib alkoholiga seostada<br />
ligikaudu 2000 surma aastas.<br />
Võib öelda, et eelpooltoodud riskifaktorite<br />
mõju tervisele ja nende roll eluaastate kaotamises<br />
on üldiselt teada fakt, seda nii ühiskonna kui<br />
indiviidi tasandil. Siit tõstatub küsimus, miks inimesed<br />
nimetatud terviseriske teades nendega ei<br />
arvesta ning käituvad oma tervist hävitavalt. Järgnevalt<br />
vaatleme veel ühte riskifaktorit, millest <strong>Eesti</strong>s<br />
senini suhteliselt vähe räägitakse – stressi. Kuigi<br />
<strong>Eesti</strong> täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumist<br />
puudutavad uuringud (viimane aastast 2004) on<br />
näidanud, et enam kui viiendik meestest ja naistest<br />
on viimase 30 päeva jooksul kannatanud tugeva<br />
stressi käes, on <strong>Eesti</strong>s seni suhteliselt vähe käsitletud<br />
stressi, eriti tööga seotud stressi mõju mitte<br />
üksnes erinevate haiguste ja terviseprobleemide,<br />
vaid ka teiste oluliste riskifaktorite (suitsetamine,<br />
alkoholi tarvitamine, vähene kehaline aktiivsus,<br />
ülesöömine jms) tekkimisel.<br />
Tööga seonduva stressi e tööstressi all mõistetakse<br />
pingeseisundit, mille põhjused peituvad töökeskkonnas,<br />
töökohal valitsevates sotsiaalsetes<br />
suhetes või tööga seonduvates nõudmistes, mis ületavad<br />
töötaja võime nendega toime tulla. Euroopa<br />
Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri andmetel<br />
(Facts 32) kannatab tööstressi all pea iga neljas<br />
Euroopa Liidu töötaja. Stress ei ole haigus, ent pikaajaline<br />
tugev stress võib viia tõsiste terviseprobleemideni.<br />
Nii on mitmed uurimused tõestanud, et<br />
tööstressi võib pidada mitte üksnes tööõnnetuste<br />
tekkimist, vaid ka südame- ja veresoonkonna haigusi<br />
soodustavaks riskiteguriks. Nagu eelpool öeldud,<br />
on südame- ja veresoonkonna haigused <strong>Eesti</strong>s<br />
surmapõhjuste seas esikohal. Et tööstressi puhul<br />
ei ole tegemist teisejärgulise või üksnes indiviidi ja<br />
tema peret puudutava, vaid oluliselt laiema probleemiga,<br />
näitab fakt, et 50–60% Euroopa maades haigestumise<br />
tõttu kaotsi läinud tööajast, sealhulgas<br />
pea neljandik üle kahe nädala pikkustest töölt puudumistest<br />
on ühel või teisel moel seotud stressiga<br />
(Cox et al. 2000). 2000. aastal läbi viidud Euroopa<br />
töötingimuste uurimus näitas, et tööstress on seljavalude<br />
järel tööga seonduvate terviseprobleemide<br />
hulgas teisel kohal (Third European…2001).<br />
Tööstressi sümptomid<br />
Tööga seonduva stressi mõõtmiseks kasutatakse<br />
erinevaid indikaatorite süsteeme. Soome töötervishoiu<br />
spetsialistid võtsid 1977. aastal kasutusele<br />
tööstressi taseme hindamise mudeli, mis sisaldab<br />
kahte tüüpi indikaatoreid. Esimesed mõõdavad<br />
võimalike füsioloogiliste terviseprobleemide, nagu<br />
näiteks peavalu ja südame rütmihäired, esinemis-<br />
| 10
Change language