You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ib <strong>Eesti</strong>s nii retoorikas kui praktikas vastupidine<br />
arusaam.<br />
Koos sisemise ebavõrdsuse/eristumise vähendamisega<br />
tähendab <strong>Eesti</strong> ühiskonna tugevdamine<br />
ka kodanikuühiskonna ning osalusdemokraatia<br />
edendamist. Potentsiaal on olemas, sellest annab<br />
tunnistust kasvõi Ühiskondliku Leppe tegevus viimase<br />
kolme aasta jooksul. Kohe, kui inimestel tekkis<br />
võimalus osalemiseks <strong>Eesti</strong> jaoks oluliste küsimuste<br />
arutamisel ja lahendusteede pakkumisel, oli<br />
kümneid organisatsioone ja sadu inimesi valmis<br />
panustama oma aega ja jõudu ühistest murekohtadest<br />
ülesaamiseks (vt http://www.lepe.ee). Takistuseks<br />
sai aga rohujuure ideede ja ettepanekute tõrges<br />
vastuvõtt võimulolijate poolt. Nii mõnegi erakonna<br />
jaoks tundus sedalaadi laiaulatuslik osalusdemokraatia<br />
poliitikute jalgealust õõnestava tegevusena.<br />
Ka siis, kui leppeosaliste poolt pakutu pole alati<br />
kõige elegantsemalt väljendatud ning parimal viisil<br />
juriidiliselt vormistatud, on ikkagi tegu <strong>Eesti</strong><br />
kõige mastaapsema kodanikuühiskonda arendava<br />
ja edendava osalus- ja õpiprotsessiga, mis, arvestades<br />
meie üldist seisu, on eluliselt vajalik.<br />
<strong>Eesti</strong> teine nõrk koht koondub sallivuse ja pluralismiga<br />
seotud teemade ümber. Teadagi on tegu<br />
euroopalike põhiväärtuste hulka kuuluvate ideedega,<br />
mis kirjas ka Euroopa Liidu Põhiseaduse<br />
lepingus. Samas pole avatud ja salliva maailmakäsitluse<br />
juurdumine <strong>Eesti</strong> igapäevaellu läinud<br />
kõige ladusamalt. Olemas on nii eelarvamuslik<br />
suhtumine teistesse rahvustesse/rassidesse kui ka<br />
sallimatus teistsuguse elulaadi ja hoiakute osas. See<br />
on valdkond, kus <strong>Eesti</strong>l tuleb olla suurem oma ajaloost<br />
ja saatusest, ükskõik, kas teemaks muulaste<br />
roll <strong>Eesti</strong> riigis, uusimmigrandid või seksuaalvähemused.<br />
Uusimmigratsiooni puudutavalt sõnastas<br />
president T.H. Ilves meie valiku nii: “...meie ränga<br />
ajaloo tõttu vaatab <strong>Eesti</strong> rahvas sisserändajate suunas<br />
kahtlevalt. Aga alternatiiviks on suletus ja<br />
mahajäämus” (Ilves <strong>2006</strong>). Tegelik valik on veelgi<br />
laiem – kas korraldada tänast elu ja seada tulevikusihid<br />
lähtudes ennekõike meie karmist ajaloost,<br />
või teha seda unistuste tulevikule mõeldes. Uskudes<br />
eespoolkirjeldatud R. Ingleharti jt väärtusuurijate<br />
seisukohti, mille kohaselt jõukamate elutingimustega<br />
käib kaasas ka avatum ja solidaarsem<br />
ellusuhtumine, annab <strong>Eesti</strong> majandusedu lootust<br />
edenemiseks ka sallivuse valdkonnas.<br />
<strong>Eesti</strong> järgmise 15 aasta väljakutse on ühiskond,<br />
mis vaatab ennast suurest peeglist ning suudab<br />
oma arengut sealt paistva pildi alusel mõistuspäraselt<br />
juhtida. Ajalukku peab jääma Soome veteranpoliitiku<br />
Max Jakobsoni poolt 2005. aastal <strong>Eesti</strong>le<br />
pandud diagnoos, mille kohaselt „<strong>Eesti</strong> elujõulise<br />
arengu tume külg on kuritegevus, narkootikumide<br />
kasutamine ja nende kaubandus, naistekaubandus<br />
ja prostitutsioon, nakkushaigused ja alkoholism….<br />
Ühiksond pole jõudnud areneda sellele tasemele,<br />
mida eeldab EL-i liikmelisus” (Jakobson 2005).<br />
Selliste, ikka veel levinud diagnooside põhjused<br />
peavad <strong>Eesti</strong> elust kaduma. Mitte ainult majandus<br />
vaid kogu meie ühiskond peab saama euroopalikuks<br />
viisil, mis paistab välja ka Euroopa Liidu<br />
järjestustes ja edetabelites.<br />
117 |
Change language