You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Samas oleks liiga lihtne tänast seisu seletada<br />
pelgalt ajaloo iseärasustega. Mitte keegi ei keelanud<br />
90ndatel HIVi/AIDSi rünnakuks ette valmistumast,<br />
selle asemel vaatasid otsustajad Nelli Kalikova<br />
ja teiste hoiatajate sõnumitest ja üleskutsetest<br />
mööda. Ei rahaline kitsikus ega üleminekuaja raskused<br />
ole takistanud <strong>Eesti</strong>t jõudmast soolise võrdsuse<br />
osas Euroopa esirinda. Või tegemast sedasama<br />
eestlaste-muulaste suhete vallas. Takistavad meie<br />
endi mõttestambid ja suletud ühiskonna mentaliteedi<br />
jätkumine ka 15 aastat peale taasiseseisvumist.<br />
Tänase seisu ajalooline ja ühiskonnaehituslik<br />
seletamine pakub valdavalt akadeemilist huvi.<br />
<strong>Inimarengu</strong> kontekstis on küsimuseks – kuidas<br />
edasi? Kas 15 aasta kogemustest õppides või neist<br />
mööda vaadates?<br />
4.4. Suur pilt ja nõrgad kohad<br />
Mida teha, et järgmise 15 aastaga jõuaks <strong>Eesti</strong> oma<br />
inimarengut ja ühiskonna tugevust kirjeldavate<br />
näitajatega kasvõi Euroopa Liidu keskmisele tasemele?<br />
Et meist poleks enam põhjust rääkida kui<br />
naljakatest idaeurooplastest, kes peavadki pingeridade<br />
lõpuotsas istuma. Euroopa Liidu keskmike<br />
hulka jõudmine on võimalik, aga kindlasti ei juhtu<br />
see iseenesest ega ka majandusarengu automaatse<br />
kaasaandena. Ühiskonna edenemise oluliseks eelduseks<br />
on meie tänase enesepildi korrigeerimine.<br />
Väike tubli tiiger on ilus metafoor, aga sisu poolest<br />
ebatäpne ning sageli ka desorienteeriv ning<br />
õiget sihiseadmist takistav arusaam. Kuna majandus<br />
edeneb, on <strong>Eesti</strong>s tekkinud kiusatus panna<br />
majandussektori näitajad – SKT kasv, tööhõive jt<br />
– esindama kogu <strong>Eesti</strong> arengut. SKT on väga tähtis<br />
indikaator, kuid see ei ole kogu elu. Kitsalt vaid<br />
majanduskasvust mõeldes võime me vastu töötada<br />
märksa tõsisematele sihtidele. <strong>Eesti</strong> ärielu üks<br />
arvamusliidreid, Hansapanga eksjuht Indrek Neivelt<br />
osutab majanduskesksusest johtuvatele ohtudele<br />
ning selgitab SKT kui universaalse mõõdiku<br />
piiratust: „...kui sama sisemajanduse koguprodukti<br />
juures väheneb elanike arv, siis on justkui kõik väga<br />
hea. SKT inimese kohta kasvab. Kuigi rahvusriigi<br />
ülimaks eesmärgiks peaks olema rahvuse püsimajäämine<br />
... eelistab mõõdikutest kõige tähtsam aga<br />
keskpikas perspektiivis vastassuunalist liikumist”<br />
(Neivelt <strong>2006</strong>).<br />
Selleks, et <strong>Eesti</strong> oleks jätkusuutlik, vajame<br />
mitte üksiknäitajatel põhinevat enesemääratlust,<br />
vaid suurt pilti, tänasest oluliselt adekvaatsemat<br />
enesekuvandit, mis haaraks nii <strong>Eesti</strong> elu eri tahke<br />
kui ka teadmist sellest, kuidas me maailma taustal<br />
välja paistame ja kuhu liigume. <strong>Eesti</strong> ei saa olla<br />
ühe-teema-ühiskond. Ilma suurt pilti silme ees<br />
hoidmata võime küll võita raha, aga kaotada <strong>Eesti</strong>.<br />
Paljude analüütikute hoiatusi <strong>Eesti</strong> ühiskonna ohtlikust<br />
nõrgenemisest tuleb tõsiselt võtta. Raivo<br />
Vetik nimetab seda <strong>Eesti</strong> hajumiseks, mis väljen-<br />
dub ka käesolevas aruandes esile toodud tendentsides:<br />
“<strong>Eesti</strong> majandusvabaduse indeks on üks<br />
kõrgemaid, samal ajal on meie sissetulekud ühed<br />
ebavõrdsemad. … Inimeste tervis on paljude näitajate<br />
järgi EL-s kõige kehvem ning rahvastiku vähenemine<br />
kõige kiirem, kuid meie riskikäitumine on<br />
kõige levinum. … <strong>Eesti</strong>s sünnib lapsi kõige vähem,<br />
kuid väljaspool perekonda sünnib neid kõige<br />
enam.” (Vetik, <strong>2006</strong>: 32).<br />
Adekvaatsem enesepeegeldus aitab suunata<br />
jõupingutused nõrkadele kohtadele. Üks <strong>Eesti</strong><br />
selgemalt väljajoonistuvaid murekohti on ühiskonna<br />
haprus ja vähene tegutsemisvõime. Vaatamata<br />
laialtlevinud verbaalsele rahvuskesksusele<br />
on <strong>Eesti</strong> puhul tegu ühe Euroopa kõige suurema<br />
ühiskonnasisese ebavõrdsuse ja sisemise eristumisega.<br />
Seda nii erinevate elanikkonnarühmade<br />
tervisenäitajate puhul, aga ka meeste/naiste, eestlaste/muulaste,<br />
nooremate/vanemate käsutuses<br />
olevate ressursside ja võimaluste osas. <strong>Eesti</strong> ühiskond<br />
on seestpoolt katki. Riigikogu võttis 2005.<br />
aasta septembris vastu strateegia „Säästev <strong>Eesti</strong> 21”,<br />
mille põhiideeks on <strong>Eesti</strong> senise arengutee korrigeerimine<br />
oluliselt tasakaalustatuma ja oluliselt<br />
teadmistepõhisema suunas. Paraku pole parlamendi<br />
otsus praktilist poliitikat märkimisväärselt<br />
mõjutanud. Läbi on rääkimata <strong>Eesti</strong> tuleviku<br />
arengumudel, eriti selle keskne küsimus – kuivõrd<br />
on <strong>Eesti</strong> puhul kokkusobivad kiire majanduskasv,<br />
euroopalik heaoluühiskond ning innovaatilisus.<br />
Kas <strong>Eesti</strong> suur sisemine eristumine/ebavõrdsus on<br />
kiire majanduskasvu paratamatuks kaasnähteks<br />
või on tegu lihtsalt meie oskamatusega keerulisemaid<br />
ülesandeid püstitada ja lahendada. Heaoluühiskonna,<br />
innovaatilisuse ja majandusedu suhteid<br />
analüüsinud Euroopa üks tuntumaid sotsiolooge<br />
Manuel Castells on veendunud, et nende ühitamine<br />
on võimalik, tuues näite meie lähinaabrusest<br />
Soomest (Castells, Himanen 2002). Täna dominee-<br />
| 116
Change language