You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Europe… 2005). <strong>Eesti</strong>s on vabadus vastutuse eest<br />
ära jooksnud.<br />
Nii statistika kui uuringud annavad mitmeid<br />
pidepunkte vastamaks küsimusele „kus on<br />
<strong>Eesti</strong>”. Samas on selge, et tervikliku pildini on<br />
veel pikk tee. Käesolevasse aruandesse ei mahtunud<br />
rea oluliste dimensioonide (sh keel, kultuur,<br />
keskkond jt) käsitlused. Näiteks end selgelt SKT<br />
ideoloogiale vastandava õnneliku planeedi indeksi<br />
järgi, mis arvestab oodatavat eluiga, eluga rahulolu<br />
ning ökoloogilist jalajälge, sattus <strong>Eesti</strong> vaatluse<br />
all olnud 178 maailma riigi hulgas üllatavale<br />
173. kohale (Happy Planet…. <strong>2006</strong>). Eraldi käsitlust<br />
vajaks ka viimasel ajal kasvav õnneuuringute<br />
trend jms. Loodetavasti saab suurem ja ka mitmekesisem<br />
enesepilt järgmiste inimarengu aruannete<br />
teemaks. Siiski on ka siinesitatu põhjal võimalik<br />
teha mõningaid järeldusi nii meie inimarengu kui<br />
ühiskonna edenemise tänase seisu ja iseärasuste<br />
kohta.<br />
4.3. <strong>Eesti</strong> Euroopa peeglis<br />
Euroopa peeglist paistab <strong>Eesti</strong> vastuolulise ühiskonnana.<br />
Ühelt poolt kiire majanduskasv, tubli<br />
tööhõive, innukas digitaliseerumine; teisalt vilets<br />
tervis, võõrapelgus, HIV saamatus ja puupüsti<br />
täis vanglad. Lisaks väga tuntav ühiskonnasisene<br />
ebavõrdsus/eristumine nii raha, soo, tervise kui<br />
eluhoiakute mõttes. Ühelt poolt sisukas ja kiire<br />
areng, teisalt silmatorkavalt vilets seis mitmete<br />
ühiskonna tervisest ja tugevusest rääkivate näitajate<br />
puhul. <strong>Eesti</strong> on olnud tubli edasirühkija ja<br />
uutmoodi tegija, kes pole paraku suurt hoolinud<br />
ei edu hinnast ega lähedalolijatest, osanud mõelda<br />
ei laiemas ega pikemaajalises võtmes. Meie majandussektori<br />
areng on olnud oluliselt tublim ülejäänud<br />
ühiskonna edenemisest, ei <strong>Eesti</strong> inimareng ega<br />
ühiskonna tugevnemine pole suutnud majanduseduga<br />
sammu pidada. Inimareng on liikunud vabaduse,<br />
mitte aga vastutuse ja ühisväärtuste suunas.<br />
Tulemuseks on killustunud ja üsna individualistlik<br />
<strong>Eesti</strong>, mis seetõttu raskelt sobitub Euroopa tavapärasesse<br />
elukorraldusse ja arusaamadesse.<br />
Meie enesepilt, eriti ametlikult kultiveeritav,<br />
rõhutab arusaadavalt arengu positiivseid külgi.<br />
<strong>Eesti</strong>s on kombeks viimase 15 aasta jooksul toimunut<br />
pidada edulooks, mille metafoorideks “väike<br />
tubli tiiger” ja “sellist <strong>Eesti</strong>t tahtsimegi”. Kiire<br />
areng ja uuendusmeelsus on saanud <strong>Eesti</strong> kaubamärgiks,<br />
millega me oma enesetunnet paitame ja<br />
ennast laias maailmas tutvustame. Ühelt poolt on<br />
sedalaadi positiivne enesepilt põhjendatud, võrreldes<br />
meie varasemate saatusekaaslastega oleme kõigele<br />
vaatamata hästi hakkama saanud. Teisalt pole<br />
uuenemine mitte kõiki eluvaldkondi ühelaadselt<br />
edasi viinud. Kõrvuti teemadega, kus meie enesekuvand<br />
innovaatilisest tiigrist on õigustatud ning<br />
kus <strong>Eesti</strong> on ka Euroopa Liidu kontekstis tegija,<br />
jääme me maha seal, kus erilisi asjaoludest või ajaloost<br />
tingitud põhjusi nagu polegi. Euroopa Liidu<br />
punane latern mitmete oluliste näitajate alusel pole<br />
<strong>Eesti</strong> jaoks ei põhjendatud ega kohane positsioon.<br />
Kõrvuti tiigripildiga on tõepõhi all ka viimasel<br />
ajal läänepoolses meedias levivatel suhtumistel,<br />
mille kohaselt ida-eurooplased, sh eestlased, pole<br />
Euroopa Liidus tegelikult hakkama saanud. Taustaks<br />
nii andmed innovatsioonipuudulikkusest kui<br />
ka karmid näited igapäevaelust, kus bordellid õitsevad,<br />
taksojuhid varastavad ning rassilised eelarvamused<br />
paistavad ka tänaval välja. Võiks küsida, kas<br />
<strong>Eesti</strong> tänane nukker seis mitmete oluliste teemade<br />
– tervis, kuritegevus, HIV/AIDS – osas on olnud<br />
paratamatu peegeldus üleminekuajast? Või on selle<br />
taga ka meie endi teod ja tegematajätmised?<br />
Kindlasti on suur osa <strong>Eesti</strong> arengu iseärasustest<br />
ja tänasest seisust pärit meie ajaloost. Euroopa<br />
ühe väiksema rahvana on <strong>Eesti</strong> olnud väljapaistvalt<br />
sitke oma teel 19. sajandi talupojaühiskonnast tänapäevaseks<br />
Euroopa riigiks. Viimase sajandi jooksul<br />
oleme üle elanud kaks sõda ja viis riigivõimu<br />
vahetust, rahvaarvuga võrreldes ühe suurima inimkaotuse<br />
Euroopas, ka ühe kõige massilisema sisserände.<br />
Lisaks ühiskonna tervise ja terviklikkuse<br />
jaoks äärmiselt keerulised eliidivahetused<br />
nii neljakümnendatel-viiekümnendatel kui üheksakümnendatel.<br />
Selles kaoses ellujäämine ja tänaseks<br />
Euroopa valitute klubisse jõudmine, siin isegi<br />
mõnes positsioonis väljapaistmine, on unikaalne<br />
saavutus. Samas on see olnud erakordselt hüplik<br />
ja ajas kokkusurutud saavutus. Just <strong>Eesti</strong> moderniseerumise<br />
iseärasustes on peidus suur osa meile<br />
tänastest Euroopa peeglist vastuvaatavatest vastuoludest.<br />
Nõukogudeaegse sotsialiseerumise sügavamad<br />
kihistused on meie tänases elus alles, isegi<br />
siis, kui me seda tunnistada ei taha. Olgu nendeks<br />
siis poliitilise osaluse ja kodanikuühiskonna jätkuvalt<br />
mitmekihiline mängimine või tollasele elukorraldusele<br />
iseloomulikud ja tänaseni tuntavad<br />
võimusuhted.<br />
115 |
Change language