Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
sallivust erinevuste suhtes koos suureneva sooviga<br />
osaleda otsustusprotsessis ja poliitilises elus. Liikumine<br />
… eneseväljendusväärtuste suunas on seotud<br />
inimeste kindlustunde kasvuga ning autonoomia<br />
suurenemisega, mis kujundab sallivusel ja usaldusel<br />
põhineva humanistliku kultuuri, kus väärtustatakse<br />
individuaalset vabadust ja eneseväljendust<br />
ning ollakse valmis poliitikas osalemiseks”. (Inglehart,<br />
Welzel 2005: 56).<br />
Autorite arvates on väärtusmuutuste taga üleüldine<br />
jõukuse ning kindlustunde kasv, mis laiendab<br />
inimese võimalusi iseseisvaks tegutsemiseks<br />
ning lõppkokkuvõttes muudab kogu ühiskonnakorraldust.<br />
„Soodsad elutingimused toetavad<br />
eneseväljendusväärtuste edenemist, mis eelistavad<br />
individuaalset vabadust kollektiivsele distsipliinile,<br />
eripalgelisust grupikonformismile, kodanikuautonoomiat<br />
riiklikule sunnile.” (Inglehart, Welzel<br />
2005: 299). Inimareng tähendab selle loogika kohaselt<br />
mitte ainult üksikinimese valikuvabaduse suurenemist,<br />
vaid see on ka pinnaseks, millel saab tekkida<br />
ja areneda demokraatlik ühiskonnakorraldus.<br />
„Demokraatia pole lihtsalt sobiva õigusruumi väljund<br />
või targa eliidi omavaheliste debattide tulemus.<br />
Ennekõike sõltub see sügaval rahva hinges<br />
olevatest arusaamadest ja suhtumistest”. (Inglehart,<br />
Welzel 2005: 2).<br />
<strong>Inimarengu</strong> hindamiseks autoriteediskaalal<br />
kasutatakse sellised näitajaid nagu inimese religioossuse<br />
määr, patriotismi rõhutamine, autoriteedi<br />
olulisus ja allumise õpetamine, samuti<br />
traditsioonilise peremudeli rõhutamine; eneserealisatsiooni/eneseväljenduse<br />
skaala puhul on näitajateks<br />
aga väljendusvabaduse toetamine, erinevuste<br />
sallimine, poliitiliste- ja kodanikuvabaduste<br />
rõhutamine, inimeste usaldamine ning püüd eneseväljendusele.<br />
Juba üle 30 aasta kestva mammutprojekti<br />
raames on uuritud inimeste väärtushinnanguid<br />
ja nende muutumist rohkem kui 80 riigis.<br />
Tulemuseks on joonisel 4.1. toodud nn maailma<br />
väärtuskaart, kus inimarengut tähistab ühtlane<br />
kaugenemine mõlema skaala nullpunktist. Joonisel<br />
esitatud väärtuskaart kirjeldab olukorda sajandivahetusel.<br />
Tegu on põneva ning rikkalikul empiirilisel<br />
materjalil põhineva võrdlusmaterjaliga, mis<br />
asetab <strong>Eesti</strong> küllaltki omapärasesse positsiooni.<br />
(<strong>Eesti</strong> koha kohta maailma väärtuskaardil vt ka<br />
Taagepera 2003).<br />
<strong>Eesti</strong> asendit väärtuskaardil iseloomustab kaks<br />
asjaolu. Esiteks: <strong>Eesti</strong> inimareng on üks edenenumaid<br />
traditsioonilise-sekulaarse autoriteedi teljel.<br />
Ehk religiooniga, autoriteediga, patriotismiga<br />
jms seotud väärtused on <strong>Eesti</strong> inimese jaoks suhteliselt<br />
vähemolulised, grupikuuluvus ei ole võrreldes<br />
enamiku teiste rahvastega <strong>Eesti</strong> inimese valikuid<br />
oluliselt piirav/suunav tegur. Võrreldes teiste<br />
Euroopa Liidu riikidega on <strong>Eesti</strong> koos Rootsi ja<br />
Saksamaaga selles osas üks kaugelejõudnumaid.<br />
Teisalt on <strong>Eesti</strong> inimareng suhteliselt mahajäänud<br />
individuaalsuse/eneseväljenduse teljel. Ehk erinevuste<br />
sallimine, poliitiliste- ja kodanikuvabaduste<br />
rõhutamine, avaliku väljendusvabaduse toetamine<br />
ja selles osalemine, inimeste usaldamine ning püüd<br />
eneseväljendusele kui väärtused on <strong>Eesti</strong> inimese<br />
jaoks suhteliselt tagasihoidlikud. Võrreldes teiste<br />
Euroopa Liidu riikidega jäävad <strong>Eesti</strong>st selles osas<br />
tahapoole vaid Läti ja Ungari.<br />
<strong>Eesti</strong> asend väärtuskaardil on omapärane –<br />
ühelt poolt räägib see <strong>Eesti</strong> inimese iseseisvusest,<br />
ehk isegi individuaalse vabaduse ja sõltumatuse<br />
ületähtsustamisest. Eestlase jaoks ei ole ei usk,<br />
isamaa ega pere tema eluvalikuid oluliselt määravateks/piiravateks<br />
jõududeks. Teisalt tundub, et<br />
saavutatud vabadusega on paljudel raske midagi<br />
mõistlikku ja konstruktiivset ette võtta. Eriti kui<br />
jutt on omanäoliselt/mittekonformistlikult mõtlemisest<br />
ja tegutsemisest, oma seisukoha avalikust<br />
väljaütlemisest, teiste eripära sallimisest ning ühisettevõtmistes<br />
osalemisest. Võib-olla on vabaduse<br />
aeg olnud veel liiga lühike piisava sisemise kultuurikihi<br />
tekkimiseks, mis suunaks vaba inimest lihtsamate<br />
eesmärkide, näiteks rahateenimise kõrval<br />
ka muid elusihte avastama ja väärtustama. Kiires<br />
kaugenemises kogukonnaväärtustest ilma tasakaalustava<br />
kultuurikihita võib näha ohusignaali.<br />
Samalaadseks vihjeks <strong>Eesti</strong> inimeste mõnevõrra<br />
harali väärtusmaailmale on ka aruande osas 2.5.<br />
kirjeldatud RISC väärtusuuringu andmed – <strong>Eesti</strong>t<br />
inimest iseloomustab Euroopa Liidu keskmisega<br />
võrreldes suurem suundumus (individuaalsetele)<br />
naudingutele ning väiksem (kollektiivse) vastutuse<br />
tähtsustamine. Vabaduse ja vastutuse tasakaalustamatusele<br />
osutab ka aruande osas 3.1. kirjeldatud<br />
nädalakirja The Economist poolt koostatud <strong>2006</strong>.<br />
aasta demokraatia indeks ja <strong>Eesti</strong> koht selles. <strong>Eesti</strong><br />
kuulub siin nn vigaste demokraatiate hulka just<br />
kodanike madala poliitikas osalemise tõttu. Kui<br />
kodanikuvabaduste ning pluralismi osas oleme<br />
me maailma tippudele väga lähedal, siis poliitikas<br />
osalemise vaatepunktist paistame välja keskpärased.<br />
Vabadust jätkub, kesine on selle kasutamisoskus.<br />
Eriti kui küsimuseks laiemad ühiskondlikud<br />
huvid ja koostöö, ükskõik, kas siis <strong>Eesti</strong> või<br />
Euroopa mastaabis. <strong>Eesti</strong> jaoks mõtlemapanevad<br />
on ka 2005. aasta Eurobaromeetri küsitlustulemused,<br />
kus uuriti, millega inimeste jaoks Euroopa Liit<br />
ennekõike seostub. Eestlaste poolt leidis kõige rohkem<br />
äramärkimist Euroopa Liidu pragmaatiline<br />
külg – liit tähendab reisimist ja rohkem töövõimalusi,<br />
turismi ja puhkuseveetmist jms. Euroopa<br />
ühtsus ja koostöö jäid meie puhul nimekirja viimaseks,<br />
seda märkis ära vaid 2% eesti vastajatest.<br />
Euroopa Liidu 25 liikmesriigi keskmised andmed<br />
andsid aga täpselt vastupidise järjestuse (Future of<br />
| 114
Change language