Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tabel 4.3. OECD soolise võrdsuse indeks<br />
EL liikmesriikides<br />
Rootsi 0,95<br />
Holland 0,94<br />
Belgia 0,94<br />
Suurbritannia 0,93<br />
Soome 0,93<br />
Luksemburg 0,93<br />
Taani 0,93<br />
Prantsusmaa 0,93<br />
Iirimaa 0,93<br />
Austria 0,92<br />
Saksamaa 0,92<br />
Hispaania 0,92<br />
Itaalia 0,91<br />
Portugal 0,89<br />
Sloveenia 0,89<br />
Kreeka 0,89<br />
Tšehhi 0,87<br />
Malta 0,87<br />
Poola 0,85<br />
Ungari 0,85<br />
<strong>Eesti</strong> 0,85<br />
Leedu 0,84<br />
Slovakkia 0,84<br />
Läti 0,82<br />
Küpros ?<br />
Allikas: OECD Gender, Institutions and Development Database (GID),<br />
http://www.oecd.org/dev/institutions/GIDdatabase<br />
Tabel 4.4. Vastuseis multikultuursele<br />
ühiskonnale EL liikmesriikides 2003, %<br />
küsitletutest, kes väljendasid vastuseisu<br />
Kreeka 59<br />
<strong>Eesti</strong> 51<br />
Läti 44<br />
Tšehhi 39<br />
Belgia 37<br />
Küpros 36<br />
Saksamaa 34<br />
Leedu 33<br />
Slovakkia 29<br />
Austria 27<br />
Itaalia 24<br />
Soome 24<br />
Taani 22<br />
Prantsusmaa 22<br />
Malta 22<br />
Holland 22<br />
Suurbritannia 20<br />
Poola 20<br />
Portugal 18<br />
Ungari 18<br />
Iirimaa 17<br />
Luksemburg 16<br />
Sloveenia 15<br />
Hispaania 15<br />
Rootsi 13<br />
Allikas: Eurobarometer, 2003<br />
kõige süsteemsem näitaja, OECD poolt koostatud<br />
<strong>2006</strong>. aasta soolise võrdsuse indeks (mis<br />
võrdleb naiste-meeste erinevusi 42 näitaja alusel)<br />
asetab <strong>Eesti</strong> Euroopa Liidu riikide lõpuossa<br />
(vt tabel 4.3.). Euroopa Liidu viimaste hulka<br />
satume me ka nelja näitajat (naiste osakaal parlamendis,<br />
naissoost juhid ja tipp-professionaalid<br />
ning meeste-naiste sissetulekute erinevus) arvestavas<br />
UNDP vastavas indeksis (HDR <strong>2006</strong>: 367).<br />
Samas mõnevõrra teiste tunnuste (naiste osalus<br />
majanduselus, haridustase, tervis, osalus poliitikas)<br />
kokku pandud maailma majandusfoorumi<br />
sooerinevuste indeksi järgi satub <strong>Eesti</strong> Euroopa<br />
Liidu keskmike hulka (vt The Global Gender…<br />
<strong>2006</strong>: 9). Siiski, arvestades ka hinnanguid, mille<br />
kohaselt <strong>Eesti</strong> naiste tunnipalk jääb meeste omale<br />
oluliselt rohkem alla kui Euroopa Liidus keskmiselt<br />
(erinevused vastavalt 24% ja 15%, vt EU<br />
Integration … <strong>2006</strong>: 54), tuleb ka see valdkond<br />
kanda <strong>Eesti</strong> jaoks probleemsete hulka. Soolise<br />
võrdsuse suurendamine on üks Euroopa Liidu,<br />
tegelikult aga kogu maailma arengu võtmeteemasid<br />
(vt Millennium Development Goals.... 2000),<br />
sihiks olukord, kus naiste panus nii majandusse<br />
kui ühiskonnaellu oleks oluliselt suurem, kui see<br />
ajalooliselt tavaks olnud. Paraku on <strong>Eesti</strong>s kogu<br />
võrdsustemaatika olnud suhteliselt väikese grupi<br />
vedada, saateks ülejäänud ühiskonna ebalev<br />
möödavaatamine. <strong>Eesti</strong> demokraatia audit 2005<br />
väidab, et “soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas<br />
on <strong>Eesti</strong> teistest arenenud riikidest maha jäänud<br />
ca 30–40 aastat. <strong>Eesti</strong>s kehtivad ... arusaamad<br />
naiste ja meeste rollidest ühiskonnas, mida<br />
muu maailm väärtustas 1950–60ndatel” (Pettai<br />
<strong>2006</strong>: 102). Probleem on olemas – eriti <strong>Eesti</strong><br />
naiste kõrge haridustaseme kontekstis tähendab<br />
märgatav sooline ebavõrdsus olulist rahvusliku<br />
ressursi raiskamist. Olukorra taga võib muuhulgas<br />
aimata ka aruande osas 2.4. esile toodud<br />
<strong>Eesti</strong> võimusuhete iseärasusi – ühiskonnas tugevamal<br />
positsioonil olev rühm konverteerib, harvemini<br />
otse, sagedamini varjatult, oma võimu ka<br />
igapäevaelu eelisteks.<br />
Euroopa Liidu taustal paistab <strong>Eesti</strong> silma<br />
ka vastuseisuga liikumisele multikultuurilise<br />
ühiskonna suunas. Eurobaromeetri 2005. aasta<br />
uuringu andmetel on multikultuurilist ühiskonda<br />
vastustavate inimeste osakaal <strong>Eesti</strong>s üle<br />
50%, samas kui Euroopa Liidu keskmine näitaja<br />
on pea kaks korda väiksem (vt tabel 4.4.).<br />
Samasuunalistest hoiakutest annab tunnistust ka<br />
vastuseis legaalsetele immigrantidele kodanikuõiguste<br />
andmisele. <strong>Eesti</strong>s vastustavad kodanikuõiguste<br />
andmist 56% elanikest, Euroopa Liidus<br />
on see näitaja suurem vaid Maltal ja Lätis, ühenduse<br />
keskmine jääb 37–39% vahele (vt Majorities’<br />
attitudes… 2005: 31). Silmatorkav võõra-<br />
| 110
Change language