Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
tase ning kooliskäimise võimalused, ent nad ületavad<br />
meid nii elu kestuses kui looduslike ressursside<br />
poolest, millel põhineb nende suhteliselt heal järjel<br />
majandus. Kui <strong>Eesti</strong> ei soovi oma arengumudelis<br />
lähtuda nimetatud riikidest, siis on majanduse<br />
ja sotsiaalvaldkonna arengunäitajate tasakaalustamine<br />
väga oluline.<br />
Üheks sotsiaalse arengu näitajaks on ebavõrdsuse<br />
tase ühiskonnas. Tabelis 1.3. toodud sissetulekute<br />
ebavõrdsuse näitajad kinnitavad ühelt<br />
poolt <strong>Eesti</strong> sarnasust teiste Balti riikidega ning<br />
Venemaaga ja teiselt poolt suurt erinevust võrreldes<br />
nii meie kõrgeltarenenud põhjanaabritega kui<br />
ka meist inimarengu indeksi edetabelis edukamate<br />
post-sotsialistlike riikidega. Sotsiaal-majanduslik<br />
kihistumine näitab kõige selgemalt, millist tüüpi<br />
arengumudelile on vastav riikiderühm orienteeritud.<br />
Kui Ungari, Tšehhi Vabariik ja Sloveenia esindavad<br />
suhteliselt võrdsete võimaluste arengumudelit,<br />
mis teeb panuse võimalikult paljude inimeste<br />
kaasamisele ühiskonna arendamisse, siis <strong>Eesti</strong> ja<br />
teised Balti riigid on seni lähtunud äärmusliberalistlikust<br />
arengumudelist. Viisteist aastat tagasi<br />
oli kõigi endiste sotsialistlike riikide stardipositsioon<br />
ebavõrdsuse taseme mõttes suhteliselt sarnane.<br />
Praeguseks oleme aga jõudnud olukorda, kus<br />
<strong>Eesti</strong>st edukamad post-sotsialistlikud riigid sarnanevad<br />
pigem meie põhjanaabritega, <strong>Eesti</strong> ja teised<br />
Balti riigid aga endiselt pigem meie idanaabriga.<br />
Taoline arengumudel on küll soodustanud kiiret<br />
majandusarengut, kuid tekitanud ka hulgaliselt<br />
uusi sotsiaalseid probleeme. Eelkõige tuleb nimetada<br />
mitmeid tervisenäitajaid, mille poolest <strong>Eesti</strong><br />
kuulub mitte arenenud, vaid pigem arenguriikide<br />
hulka. Kõige drastilisem näide on HI-viirusesse<br />
haigestunute osakaal, samasse ritta võib asetada ka<br />
suhteliselt kõrge tuberkuloosi haigestumuse (vt ka<br />
aruande osa 1.6.). Samas on <strong>Eesti</strong> riigi tervisekulutused<br />
elaniku kohta (4,1 % SKT-st) oluliselt madalamad<br />
kui meist inimarengu edetabelis edukamas<br />
Sloveenias (6,7%), Tšehhi Vabariigis (6,8%) või<br />
Ungaris (6,1%), rääkimata meie põhjanaabritest.<br />
Võrreldes teiste arenenud riikidega on meil erakordselt<br />
madal meeste eeldatav eluiga (66 aastat),<br />
mille põhjused on aga mitte ainult tervises, vaid<br />
paljuski sotsiaalsed.<br />
Eelnev analüüs ja ka järgnev käsitlus toetuvad<br />
arusaamale, et <strong>Eesti</strong>s pööratakse inim- ja sotsiaalsele<br />
kapitalile liiga vähe ja pinnalist tähelepanu,<br />
keskendudes eelkõige makromajanduslikele näitajatele.<br />
<strong>Eesti</strong> poliitikas domineeriv lihtsustatud<br />
ideoloogiline skeem lähtub võrdsuse ja efektiivsuse<br />
dilemmast, eeldades, et mida enam majanduslikku<br />
võrdsust, seda väiksem majanduse toimimise<br />
efektiivsus. Tegelikult näitab paljude riikide<br />
arengu analüüs ja ka inimarengu indeksi alusel<br />
koostatud edetabel, et võrdsuse ja majanduskasvu<br />
Tabel 1.1. Balti- ning Põhjamaade ja<br />
Venemaa kohad inimarengu pingereas<br />
1995–2004<br />
1995 2000 2004<br />
<strong>Eesti</strong> 45. (0.793) 45. (0.831) 40. (0.858)<br />
Leedu 46. (0.789) 46. (0.830) 41. (0.857)<br />
Läti 54. (0.769) 48. (0.815) 45. (0.845)<br />
Rootsi 3.–4. (0.933) 2. (0.949) 5. (0.951)<br />
Soome 13. (0.917) 12. (0.938) 11. (0.947)<br />
Venemaa 61. (0.771) 62. (0.785) 65. (0.797)<br />
Allikas: Global Human Development Report <strong>2006</strong><br />
Tabel 1.2. IAI osaindeksid Balti- ning<br />
Põhjamaades, Venemaal ja kõrgeima<br />
inimarenguga Ida-Euroopa maades 2004<br />
Eluea indeks Haridusindeks SKT-indeks<br />
<strong>Eesti</strong> 0.78 0.97 0.83<br />
Leedu 0.79 0.97 0.81<br />
Läti 0.78 0.96 0.79<br />
Soome 0.89 0.99 0.95<br />
Rootsi 0.92 0.98 0.95<br />
Sloveenia 0.86 0.98 0.89<br />
Tšehhi 0.85 0.93 0.88<br />
Ungari 0.80 0.95 0.86<br />
Venemaa 0.67 0.95 0.77<br />
Allikas: Global Human Development Report <strong>2006</strong><br />
Tabel 1.3. Sissetulekute ebavõrdsuse<br />
näitajad 2004<br />
Rikkaim 10%<br />
võrreldes<br />
vaeseima 10%-ga<br />
Rikkaim 20%<br />
võrreldes<br />
vaeseima 20%<br />
GINI<br />
koefitsent<br />
<strong>Eesti</strong> 10.8 6.4 35.8<br />
Leedu 10.4 6.3 36.0<br />
Läti 11.6 6.8 37.7<br />
Soome 5.6 3.8 26.9<br />
Rootsi 6.2 4.0 25.0<br />
Sloveenia 5.9 3.9 28.4<br />
Tšehhi 5.2 3.5 25.4<br />
Ungari 5.5 3.8 26.9<br />
Venemaa 12.7 7.6 39.9<br />
Allikas: Global Human Development Report <strong>2006</strong><br />
|
Change language