You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
SKT per capita tõusust ja b)viimase enda tõus<br />
tuleneb eelkõige majanduskeskkonna nendest<br />
joontest, mis stimuleerivad investeeringuid<br />
tehnoloogiliselt suhteliselt lihtsakoeliste operatsioonide<br />
täitmisel baseeruvasse tootmisesse<br />
ja teenindusse. Eelseisval perioodil aga hakkab<br />
<strong>Eesti</strong> koht SKT per capita pingereas lähenema<br />
meie kohale IAI pingereas, st IAI tõusul tähtsustub<br />
majanduskasvu kõrval enam teiste IA<br />
indeksi komponentide roll. Teiseks, <strong>Eesti</strong> jõudmisega<br />
investeerimiskesksest majandusarengu<br />
tsüklist innovatsioonikesksesse seostub ka edasine<br />
majanduskasv enam just innovatsioonivõime<br />
ja inimkapitali ning sotsiaalse kapitali<br />
tasemega. Sotsiaalsed tegurid hakkavad suuremat<br />
rolli mängima nii IAI kui eesmärkseisundit<br />
kajastava indeksi komponentidena kui teguritena,<br />
mis määravad edasiseks majanduskasvuks<br />
vajalike vahendite nagu konkurentsivõime või<br />
innovatsioonipotentsiaal tugevnemise.<br />
3. Nagu näitab inimarengu komponentide<br />
dünaamika ökonomeetriline analüüs, halvendab<br />
kõrge tulude ebavõrdsuse aste ühiskonnas<br />
kokkuvõttes ka majanduskasvu võimalusi,<br />
kuna see soodustab inimkapitali (haridus, tervis)<br />
ja sotsiaalse kapitali erodeerumist ning siit<br />
johtuv negatiivne mõju, ehkki kaudne, on tugevam,<br />
kui ebavõrdsema tulujaotusega ühiskondadele<br />
omasest tugevamast edasipingutamismotivatsioonist<br />
tuleneva majandust ergutava<br />
efekti mõju.<br />
4. <strong>Eesti</strong> majandusarengu väga oluliseks mootoriks<br />
on olnud kõrget majandusvabadust kindlustanud<br />
keskkond. Maailma maade majanduste<br />
arengudünaamika analüüs näitab, et<br />
majanduse madala algtaseme puhul annabki<br />
suurenev ja kõrgele tasemele tõusev majandusvabadus<br />
kombinatsioonis investeerimismotiivi<br />
domineerimisega tarbimismotiivi ees reeglina<br />
kõrgeid majanduskasve. Sellel taustal ei<br />
tule <strong>Eesti</strong>s rea aastate jooksul 10% piires olnud<br />
majanduskasvu näitajaid lugeda mitte erakorralisteks,<br />
vaid loodud majanduskeskkonna juures<br />
pigem seaduspärasteks, ning välistatud poleks<br />
teoreetiliselt olnud veelgi kõrgemad kasvuprotsendid.<br />
Majanduskasvu loogika analüüs<br />
näitab, et järgmisel arengustaadiumil on taolist<br />
kasvutempot hoida raske. Kõrgemal koguprodukti<br />
tasandil on ka muude tingimuste<br />
samaks jäädes seda raske teha. Ajapikku tugevneb<br />
ühiskonnas tarbimismotiivi tugevus võrreldes<br />
investeerimismotiiviga, kunagi tahetakse<br />
hakata maitsma ju ka eduka majandusarengu<br />
vilju. Kolmandaks, uuel arenguetapil hakkab<br />
majandusvabaduse kõrval suuremat tähtsust<br />
omama ühiskonna võime inimkapitali arendada<br />
ja innovatsioonipotentsiaali tugevdada.<br />
Ehkki majandusvabadus säilitab ühiskonna<br />
institutsionaalse arengu ühe põhinäitajana oma<br />
tähtsuse, ei ole õigustatud püüd suurendada<br />
tema elemente iga hinna eest. Ühtede majandusvabaduse<br />
elementide forsseerimine, näiteks<br />
maksude alandamine, võib mõjuda halvasti sellesama<br />
majandusvabaduse teistele elementidele<br />
või siis vähendada ühiskonna võimet teostada<br />
aktsioone, mis ei ole sooritatavad lihtsalt turuosaliste<br />
individuaalse tegevuse ja konkurentsi<br />
kaudu (inimkapitali arendamine).<br />
5. Innovatsioonipotentsiaali tõstmine kui eelseisva<br />
arenguetapi üks põhiülesandeid ei ole<br />
lahendatav vaid majandusvabaduse ja sellega<br />
seotud lühiajalise kasumiteenimise motiivi<br />
kaudu. Ta eeldab vastavate poliitikate loomist<br />
ja rakendamist. Samas, teiste maade praktika<br />
on näidanud, et tugevate innovatsioonipotentsiaalide<br />
loomine on õnnestunud ainult madala<br />
korruptsiooniastmega, tugeva koostöökultuuriga<br />
ja üldise kõrge institutsionaalse arengu<br />
kvaliteediga maades. Taoline kõrge institutsionaalne<br />
kvaliteet on oluliselt laiem mõiste kui<br />
vaid majandusvabadus.<br />
6. IKT areng, mis on olnud <strong>Eesti</strong>s innovatsioonipotentsiaali<br />
tugevamaid külgi, on praegu teelahkmel.<br />
Mitmed tegurid, mis 90ndatel aastatel<br />
seda arenguprotsessi eest vedasid, nagu<br />
näiteks ühiskonna üldine uuendusmeelsus,<br />
ettevõtlike “eeskäijate” motiveeritus ja maine,<br />
võtmeettevõtete (näiteks pangad) kiire kaasatulek<br />
uute lahendustega näitavad ammendumise<br />
märke. On vaja defineerida IKT arendamise<br />
uued prioriteedid, seda nii majanduse arendamise<br />
kui laiema ühiskondliku kasutuse mõttes.<br />
Kvantitatiivsete tegurite (arvutite ja internetiühenduste<br />
arv jne) kõrval kerkib üha kesksemale<br />
kohale küsimus internetikasutuse laiusest<br />
ühiskonnas (eri vanusegrupid ja sissetulekugrupid)<br />
ja viisidest. Kasutusviisid erinevad eri<br />
sotsiaalsetes gruppides tugevalt ja eri kasutusviiside<br />
poolt saadav sotsiaalne kasu on väga erinev.<br />
| 106
Change language