23.09.2015 Views

Eesti Inimarengu Aruanne 2006

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Elanikkonna sissetulekute tase<br />

Varasemal perioodil oli oluliseks IKT-alase arengu<br />

takistajaks. Teatud, aga tunduvalt väiksemas ulatuses<br />

võrreldes minevikuga jääb takistajaks ka edaspidi.<br />

Sellega spetsiaalse tegelemise vajadus (või võimalus)<br />

on vähem aktuaalne kui eelmisel teguril.<br />

Ettevõtete uuendusmeelsus<br />

Antud hinnangute jaotus on sarnane ühiskonna<br />

üldisele uuendusmeelsusele antud hinnangutega:<br />

minevikus pigem edu põhjus kui raskuste tekitaja;<br />

tulevikus mõnede (ehkki mitte paljude) jaoks probleemne;<br />

vajadus probleemiga tegelda olemas.<br />

Ettevõtete ostu- ja investeerimisvõime<br />

Ettevõtete ostu- ja investeerimisvõime on sisuliselt<br />

nii IKT-sektori kui teiste ettevõtete “majanduslik<br />

kandevõime” edasisteks IKT-ga seotud sammudeks.<br />

Hinnangud teguri mõjule on minevikus<br />

mõlemapoolsed: natuke rohkem on neid vastanuid,<br />

kes tõid välja teguri takistavat mõju, kui neid, kes<br />

soodustavat. Võimalik, et viimastel oli silme ees<br />

<strong>Eesti</strong> kommertspankade positiivne roll IKT rakenduste<br />

pioneeridena. Tulevikus valdav enamik hindajaist<br />

siin probleemi ei näe, samuti ei osata ka selle<br />

probleemi (tema mõjude vähendamise või kompenseerimise)<br />

prioritiseerimisvajadust näha.<br />

IKT-sektori ettevõtete koostöö<br />

(klastri loomise perspektiivid jm)<br />

Minevikus pigem probleemi tekitaja kui edu alus,<br />

küllalt paljude arvates ka probleem tulevikuks.<br />

Vajadus edaspidi tõsiselt tegelda olemas.<br />

Võimekus töötada välja ja<br />

realiseerida arengukavasid<br />

Hinnanguid ajaloo osas on jällegi nii positiivseid<br />

kui negatiivseid, negatiivseid natuke rohkem. Selles<br />

teguris nähakse ka tulevikuohtu, ehkki mitte<br />

nii paljude ekspertide poolt kui seda võis täheldada<br />

kokkuleppimatuseohu puhul. Peetakse vajalikuks<br />

probleemiga tegelda.<br />

Riiklike struktuuride<br />

omavahelise koostöö võime<br />

Ka üldjoontes eduka IKT arengu ajaloo taustal kaldub<br />

valdav osa eksperte hindama seda tegurit protsessi<br />

pärssinud teguriks. Negatiivset hinnangut<br />

kaldutakse laiendama ka tulevikku, ehkki mitte<br />

enam kõigi poolt, kes olid mineviku koostöö suhtes<br />

kriitilised. Ju eeldatakse, et ajapikku see koostöö<br />

siiski paraneb. Kindlalt aga peetakse vajalikuks<br />

selle teguri osas murrangu saavutamisele kontsentreeruda.<br />

Avaliku sektori koostöövõime<br />

ERA- ja kolmanda sektoriga<br />

Mõnevõrra üllatuslikult selgub, et ka “ajalooliselt”<br />

on seda võimet hinnatud pigem IKT arenguprotsessi<br />

pärssinud kui sellele kaasaaidanud teguriks.<br />

Osa eksperte, mitte küll väga palju, näeb siin<br />

olulist probleemi ka tulevikuks, samuti ka vajadust<br />

olukorra parandamisega sihikindlalt tegelda. Siiski<br />

nii probleemsuse kui prioriteedi andmise seisukohalt<br />

on ekspertide toetus siin märgatavalt väiksem<br />

kui eelmise teguri puhul.<br />

3.4. Kokkuvõtteks<br />

Aruande kolmandas peatükis käsitletu lubab formuleerida<br />

järgmised üldisemat laadi järeldused:<br />

1. <strong>Eesti</strong> inimarengu indeksi paranemine on toimunud<br />

valdavalt inimarengu majandusliku<br />

komponendi kiire kasvu arvelt. <strong>Eesti</strong> vahe<br />

inimarengus, nagu ka majanduslikus arengus<br />

Lõuna-Euroopa riikidega ning Kesk- ja Ida-<br />

Euroopa riikide “koorekihiga” pole enam suur,<br />

neile järelejõudmine näiteks järgmise viie aasta<br />

jooksul peaks majanduskasvu jätkumisel ja ka<br />

edu saavutamisel teistes inimarengu komponentides<br />

olema võimalik. Optimismiks annab<br />

alust asjaolu, et rida <strong>Eesti</strong> majanduse ja ühiskonna<br />

nn vahendilisi näitajad (konkurentsivõime<br />

elementide tase) on meil tugevamad kui<br />

neis nn konkurentmaades. Samas tuleb arvestada,<br />

et <strong>Eesti</strong> on oma arengus jõudmas uude<br />

staadiumisse. Enam ei piisa toetumisest vaid<br />

endistele eduteguritele, edasist majanduskasvu<br />

võivad hakata piirama tegurid, mis eelmisel<br />

perioodil veel tugevalt tunda ei andnud.<br />

2. Varasemal perioodil kehtis seoses inimarengu<br />

indeksi tõusuga suhteliselt lihtne “kahekäiguline”<br />

loogika: a) IA taseme tõus sõltub lõviosas<br />

105 |

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!