23.09.2015 Views

Eesti Inimarengu Aruanne 2006

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Joonis 3.7. Olulisemad tegurid, mis järgmise viie aasta perspektiivis võivad muutuda<br />

takistuseks <strong>Eesti</strong> liikumisel IKT-alal eduka ühiskonna suunas<br />

Koostöö ärisektori ja teadusasutuste vahel<br />

IKT spetsialistide hulk<br />

IKT spetsialistide kvaliteet<br />

IKT sektori ettevõtete omavaheline koostöö<br />

IKT sektori osalus ja positsioon rahv.vah klastrites<br />

Võime säilitada järjepidev IKT-alane tegutsemine<br />

Riiklike struktuuride omavahelise koostöö võime<br />

IKT-alaste riigihangete korraldus<br />

Ühiskonna võime “leppida kokku”<br />

Piisav hulk potentsiaalseid kasutajaid<br />

Sotsiaalne sidusus<br />

Allikas: ETI<br />

0 5 10 15 20 25<br />

seonduv: lisaks spetsialistide hulgale (mida märgiti<br />

takistava tegurina ka viimase 10 aasta arengu<br />

puhul), arvatakse, et üks meie senise edu taganud<br />

tegur, IKT-spetsialistide kvaliteet, võib langeda.<br />

Institutsionaalse poole pealt võivad takistuseks<br />

jääda ka edaspidi riiklike struktuuride kesine<br />

koostöö, aga võrdselt esimesega võib takistuseks<br />

muutuda üks senine edutegur – võime säilitada<br />

järjepidev IKT-alane tegutsemine (poliitiliste tsüklite<br />

vaheldumisel). Samuti võib arengut pidurdama<br />

jääda IKT-alaste riigihangete korraldus.<br />

Sotsiaalse mõõtme juures jäävad vastajate hinnanguil<br />

ka edaspidi takistama arengut ühiskonna<br />

võime “leppida kokku” (et IKT arendamine on prioriteet<br />

ja mil viisil seda realiseerida) ja kasutajate<br />

hulk, aga ka sotsiaalse sidususe vähesust ühiskonnas<br />

nähti edasise arengu küllaltki suure takistajana.<br />

Tulevikuprioriteedid<br />

Hinnates tegureid, mille arendamisele on<br />

järgmise viie aasta perspektiivis mõttekas eelkõige<br />

tähelepanu pöörata, seejuures eeldades, et ei<br />

tegelda vaid olemasolevate kitsaskohtade likvideerimisega,<br />

vaid ka meie tugevuste edasiarendamisega,<br />

leidsid vastajad, et ennekõike vajavad arendamist<br />

majandusliku potentsiaaliga seotud tegurid;<br />

institutsionaalse ja sotsiaalse mõõtmega seotud<br />

potentsiaalielemendid mõnevõrra vähem, kusjuures<br />

viimased taas enam-vähem võrdselt.<br />

Joonisel 3.8. on ära toodud igast potentsiaalist<br />

vastajate meelest kõige olulisemad tegurid, mida<br />

IKT arengu soodustamiseks järgneva viie aasta<br />

jooksul on mõttekas arendada.<br />

Majandusliku potentsiaali puhul on vastajate<br />

hinnanguil seniste kitsaskohtade likvideerimisel<br />

ennekõike mõistlik tegeleda koostöö parandamisega<br />

ärisektori ja teadusasutuste vahel, samuti IKTspetsialistide<br />

koolitamisega, sealjuures peab tähelepanu<br />

pöörama viimaste kvaliteedile (et senine<br />

edutegur toimiks edasi). Samuti peab tähelepanu<br />

pöörama ka sellele, et just ettevõtted ise oleks jätkuvalt<br />

uuendusmeelsed (samuti senine edutegur).<br />

Institutsionaalse poole pealt tuleb ennekõike<br />

ületada peamised takistused arengul: ühelt poolt<br />

eri riiklike struktuuride omavahelise koostöö küsimuste<br />

lahendamine, teisalt tuleb tähelepanu pöörata<br />

võimekusele töötada välja ja realiseerida IKT-ga seotud<br />

strateegiaid, arengukavasid ning vastavaalane<br />

tegutsemine peab olema järjepidev. Oluline on ka<br />

vajadus IKT-l baseeruv areng prioriteediks muuta.<br />

Sotsiaalse potentsiaali teguritest esimesed kolm<br />

on meie senist edu taganud tegurid, seevastu teguri<br />

– ühiskonna võime “leppida kokku” – puhul on<br />

tegemist faktoriga, mis on ekspertide hinnangul<br />

meie senist arengut takistanud ja võib ka takistama<br />

jääda, kui sellele tähtsust ei teadvustata.<br />

Sünteetilised parameetrid<br />

Ankeedis kasutatud parameetreid (kolme potentsiaali<br />

allelemente) võib jaotada kitsamateks ja<br />

laiemateks, sellisteks, mis peegeldavad sotsiaalse<br />

situatsiooni fundamentaalsemat olekut. Analüüsimegi<br />

järgnevalt just viimasena mainitud gruppi.<br />

Vaatleme sünteetilisemate indikaatorite kaupa,<br />

milline <strong>Eesti</strong> ühiskonna joon on olnud senise<br />

103 |

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!