Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Joonis 3.6. Olulisemad tegurid, mille olemasolu on takistanud <strong>Eesti</strong>l viimase kümne<br />
aasta jooksul IKT-vallas edu saavutada<br />
Elanikkonna sissetulekute tase<br />
Koostöö ärisektori ja teadusasutuste vahel<br />
Riskikapitali olemasolu<br />
IKT sektori ettevõtete omavaheline koostöö<br />
IKT spetsialistide hulk<br />
Riiklike struktuuride omavahelise koostöö võime<br />
Võime säilitada järjepidev IKT-alane tegutsemine<br />
Võimekus töötada välja ja realiseerida IKT-alaseid strateegiaid<br />
Avaliku sektori koostöövõime erasektori ja kolmanda sektoriga<br />
IKT-alaste riigihangete korraldus<br />
Piisav hulk potentsiaalseid kasutajaid<br />
Ühiskonna võime “leppida kokku”<br />
Omakeelne oskusteave<br />
Allikas: ETI<br />
0 5 10 15 20 25<br />
areng toimus paljudes valdkondades käsikäes baasinfrastruktuuri<br />
arenguga (e-pangandus koos pangandusega<br />
tervikuna, e-haldusstruktuur üldise halduse<br />
paikapanekuga jms). Eriti rõhutati aga innustunud<br />
eestvedajate ja ühiskonna üldise kõrge motiveerituse<br />
olulisust.<br />
Mis on senini takistanud?<br />
Takistuste puhul on loogika võrreldes eduteguritega<br />
vastupidine. Kõige enam on takistanud majandusliku<br />
mõõtmega seotud tegurid, millele järgneb<br />
institutsionaalne potentsiaal, ning viimasena, küllalt<br />
suure vahega, sotsiaalne potentsiaal.<br />
Joonisel 3.6. on ära toodud igast potentsiaalist<br />
vastajate meelest kõige olulisemad tegurid, mis<br />
IKT arengut on takistanud.<br />
Majandusliku potentsiaali osas on vastajate<br />
meelest kõige suuremaks takistuseks olnud elanikkonna<br />
sissetulekute tase (selle madalus), sellele<br />
järgnevad koostöö vähesus ärisektori ja teadusasutuste<br />
vahel ning pea võrdselt nii puudus riskikapitalist<br />
kui ka omavahelise koostöö vähesus IKTsektori<br />
sees (kodumaises IKT klastris).<br />
Institutsionaalse potentsiaali juures on vastajate<br />
arvates suurimaks takistuseks eri riiklike<br />
struktuuride omavahelise koostöö võime (seda<br />
seisukohta jagas selge enamik vastanuist). Sellele<br />
järgnes võime säilitada järjepidev IKT-alane tegutsemine<br />
(poliitiliste tsüklite vaheldumisel). Kuivõrd<br />
sama tegur oli toodud ka ühe edutegurina, siis<br />
üheks võimalikuks interpreteeringuks siinkohal<br />
on see, et järjepidevat tegutsemist on vastajad hinnanud<br />
silmas pidades eri ajamomente. Järjepideva<br />
tegutsemisega pea võrdselt on toodud takistavate<br />
teguritena välja vähene võimekus töötada välja ja<br />
realiseerida IKT-ga seotud strateegiaid, arengukavasid<br />
jne, IKT-alaste riigihangete nõrk korraldus<br />
ning samuti toodi takistava tegurina välja avaliku<br />
sektori kesine koostöövõime era- ja kolmanda sektoriga,<br />
sellealase kultuuri puudulikkus. Viimane<br />
väärib eriti esiletõstmist, kuivõrd <strong>Eesti</strong> IKT-alast<br />
edu on eelnevad uuringud 31 küllalt palju seostanud<br />
faktiga, et palju asju on tehtud avaliku, era- ja kolmanda<br />
sektori koostööna.<br />
Takistused tulevikus<br />
Hinnates tegureid, mis võivad järgmise viie aasta perspektiivis<br />
muutuda takistuseks <strong>Eesti</strong> liikumisel IKTalal<br />
eduka ühiskonna suunas, selgus et kõige enam<br />
kardetakse tulevikus majanduslike tegurite takistavat<br />
mõju. Samuti institutsionaalset suutmatust.<br />
Joonisel 3.7. on ära toodud igast potentsiaaliliigist<br />
vastajate meelest kõige olulisemad tegurid, mis IKT<br />
arengut võivad takistada järgneva viie aasta jooksul.<br />
Majandusliku potentsiaali teguritest jääb vastajate<br />
hinnanguil endiselt IKT arengut takistama<br />
koostöö vähesus ärisektori ja teadusasutuste vahel.<br />
Samuti jääb probleemiks IKT-spetsialistidega<br />
31<br />
Vt nt Krull, A. ICT Infrastructure and E-readiness Assessment Report. ESTONIA, lk 15.<br />
| 102
Change language