You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 3.5. Olulisemad tegurid, mille olemasolu on aidanud <strong>Eesti</strong>l viimase kümne<br />
aasta jooksul IKT-vallas edu saavutada<br />
Ühiskondlike hoiakute innovatiivsus<br />
Haridustase<br />
Kommunikatiivse kultuuri eripära IKT kasutamise seisukohalt<br />
Õppimisvõime ja -tahe<br />
Piisav hulk potentsiaalseid kasutajaid<br />
Meedia hoiak IKT arenduste ja uuenduste suhtes<br />
Üldine ühiskondlik avatus<br />
Avaliku sektori uuendusmeelsus<br />
Avaliku võimu soov teha kodanikule teenuste saamine lihtsamaks<br />
Võime säilitada järjepidev IKT-alane tegutsemine<br />
Võime (riigistruktuuride) tegevust täiustada (sh IKT baasil)<br />
IKT võimaluste teadvustamine avalikus sektoris<br />
Ettevõtete uuendusmeelsus<br />
IKT spetsialistide kvaliteet<br />
IKT võimaluste teadvustamine ettevõtetes<br />
Ärikeskkonna soodsus ettevõtetele<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Tuleviku-uuringute Instituut (ETI)<br />
0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20<br />
<strong>Eesti</strong> IKT arengu dünaamikast.<br />
Ekspertide küsitluse<br />
tulemused<br />
2005. aastal viis <strong>Eesti</strong> Tuleviku-uuringute Instituut<br />
läbi ekspertide (vastajate valimisse võeti nii<br />
IT-valdkonna spetsialistid kui sotsiaalteadlased,<br />
kes ühel või teisel moel olid kokku puutunud IKTvaldkonna<br />
küsimustega) küsitluse, millega püüti<br />
selgitada, millele on rajanenud senini <strong>Eesti</strong> IKT<br />
arengu edu, milline on selle muutumise trend<br />
ning millistele teguritele võib loota tulevikus ning<br />
milliste probleemidega tuleb senise eduloo jätkumiseks<br />
hakkama saada. Mõju avaldavad tegurid,<br />
mida ekspertiisiankeet kasutas, on võimalik jaotada<br />
sotsiaalseteks, majanduslikeks ja organisatsioonilisteks/institutsionaalseteks<br />
30 . Ka järgnevatel<br />
joonistel on need tegurite grupid markeeritud eri<br />
värviga.<br />
Senised edutegurid<br />
Mõnevõrra üllatuslikult selgus, et küsitlusele vastajad<br />
peavad kõige olulisemateks teguriteks, mille<br />
olemasolu on aidanud <strong>Eesti</strong>l viimase kümne aasta<br />
jooksul IKT-vallas edu saavutada, just sotsiaalse<br />
mõõtmega seotuid tegureid, seejärel tulevad institutsionaalset<br />
laadi tegurid ja kõige vähem nähti<br />
edu põhjust majanduslikku laadi tegurites.<br />
Joonisel 3.5. on ära toodud igast potentsiaalist<br />
vastajate meelest kõige olulisemad edutegurid.<br />
Sotsiaalse potentsiaali osas on vastajate meelest<br />
olnud kõige suurem edufaktor ühiskondlike hoiakute<br />
innovatiivsus, mis sai kõige enam vastajate<br />
poolthääli ja seda ka võrreldes teiste potentsiaalide<br />
elementidega. Ühiskondlike hoiakutel kõrval olid<br />
olulisemad edutegurid haridustase ja <strong>Eesti</strong> kommunikatiivse<br />
kultuuri eripära IKT kasutamise seisukohalt<br />
(nt individualism, tahe suhelda distantsilt).<br />
Institutsionaalse potentsiaali puhul tõid vastajad<br />
esile avaliku sektori üldist uuendusmeelsust ja orienteeritust<br />
arenduslikule tegevusele; sellele järgnesid<br />
avaliku võimu soov teha kodanikule teenuste saamine<br />
lihtsamaks ning võime säilitada järjepidev IKTalane<br />
tegutsemine (poliitiliste tsüklite vaheldumisel).<br />
Majandusliku mõõtme osas oli dominandiks<br />
ettevõtete uuendusmeelsus, sellele järgnes IKTspetsialistide<br />
kvaliteet, ning kolmandana, võrdse<br />
kaaluga, ärikeskkonna soodsus ettevõtetele ja IKT<br />
võimaluste teadvustamine ettevõtetes.<br />
Täiendavalt tõsteti vastajate poolt esile veel selliseid<br />
konkreetsemaid tegureid nagu pankade IKTpoliitika<br />
innovatiivsus, Telekomi varajane demonopoliseerimine,<br />
turu liberaliseerimine ja avatus vabale<br />
konkurentsile IKT-sektoris (see väärib paljude intervjueeritute<br />
aravates eraldi rõhutamist). Märgiti ka<br />
seda, et tugeva tõuke on ilmselt andnud varasemate<br />
struktuuride puudulikkus: st IKT infrastruktuuri<br />
30<br />
Viimaste all käsitleti eelkõige riigiorganite IKT juurutamise alast tegevust, keskkonda (näiteks seadusandlikku) ja ettevõtete<br />
koostöövõimet omavahel ja riigiga. Seega on termin “institutsionaalne” selles allpeatükis kasutatud natuke kitsamas tähenduses<br />
kui eespool.<br />
101 |
Change language